What else have I done for my independent work module? Well, I watched a speech kalled "Leather and meat without killing animals". It's just incredible how far can the science go. In that video Andras Forgacs tells us, how hea has created new technique to make leather without killing animals. He is using animals cells to grow leather with them. He takes cells from some animal and then coax these cells and after that grow the sheets. He also had an example of the piece of that leather which is made without killing an animal. I understand that this is a big problem when people are killing animals and all the fabrics are destroying our environment. But isn't it too much? Do we need leather at all? Ok, yes, we need shoes and stuff like that, but maybe there's another opportunity to replace leather. People have killed animals for ages and that is for a reason. They want food. And when you kill an animal for food, you also have to remove it's skin. Sounds discusting, but that's how it is. Now you can say that we don't have to eat meat at all. Ok, at least not that much as in US. But it's the most important food to get necessary iron. And I think that in a climate like here or in Estonia you just have to eat some meat. At least a bit. Bff, I really don't want to argue with this topic, but that video made me think of things like that. I totally understand that killing animals has gone too far and there's a lot of animal fabrics which are causing problems for the environment. People's wishes to get meat and leather have grown and there has to be something done. So here's the one option - to grow animals cells without killing them.
Tuesday, November 12, 2013
My English blog begins
Oh well, what can I say...I can be very stupid sometimes. I started my blog (or diary) by writing down my thoughts in the notebook. When I told my friends about that, they laughed and asked, why am I doing this and wouldn't it be easier to use my old blog and just continue with that. So here I am again. But this time I have to write in English. Hope my teatcher's going to forgive me that it took so long. Now I just have to make some double work. But I think it's worth it and it's easier for my teatcher to read from the blog (not from my handwritten diary!).
In the beginning I thought that yeah, this is so original to write in a notebook. Plus it's healthier, safer and I can do it where ever I want. But it came out that I need to use computer anyway to use dictionary or check something from the Google.
I should jot down my thoughts about independent work or whatever comes to my mind. So here it comes...
When our English class started, I watched on Ted.com website a video about how schools kill creativity. In that video Ken Robinson is telling us that being afraid of being wrong is the main problem in schools. I can't agree more. He says that public education is focused on producing university professors. I think it's because our society affects us and everything is focused on producing more money. You just can't be rich if you work as a dancer or musician. That's what people usually think. In my opinion the Ken Robinson's speech is very good and he gives a lot of vivid examples. He's also funny and meanwhile it felt like he's a stand-up comedian or something. But I totally agree with him that we're over producing people with high education and it's getting more difficult to get a job after graduating from university. And high education is not for everyone. I also think that teatchers should take every student into account separately and target them. I know that it's difficult, but not impossible though.
And I decided to keep my posts public. Maybe for my friend it's not so interesting to read, but then they can see how i'm using my free time. And have a great laugh maybe :)
In the beginning I thought that yeah, this is so original to write in a notebook. Plus it's healthier, safer and I can do it where ever I want. But it came out that I need to use computer anyway to use dictionary or check something from the Google.
I should jot down my thoughts about independent work or whatever comes to my mind. So here it comes...
When our English class started, I watched on Ted.com website a video about how schools kill creativity. In that video Ken Robinson is telling us that being afraid of being wrong is the main problem in schools. I can't agree more. He says that public education is focused on producing university professors. I think it's because our society affects us and everything is focused on producing more money. You just can't be rich if you work as a dancer or musician. That's what people usually think. In my opinion the Ken Robinson's speech is very good and he gives a lot of vivid examples. He's also funny and meanwhile it felt like he's a stand-up comedian or something. But I totally agree with him that we're over producing people with high education and it's getting more difficult to get a job after graduating from university. And high education is not for everyone. I also think that teatchers should take every student into account separately and target them. I know that it's difficult, but not impossible though.
And I decided to keep my posts public. Maybe for my friend it's not so interesting to read, but then they can see how i'm using my free time. And have a great laugh maybe :)
Monday, May 20, 2013
Hei, voisinko pysäyttää sut hetkeksi?
Vaheaeg alaku! Käisin eelmisel nädalal loengus nimega Popular music, politics and social protest. Osalejad olid enamasti hipsterid ja suurem osa neist prantslased. Loengut pidas itaallane. Noh, kasu oli sellest ehk nii palju, et nüüd oskan mõne loo sõnu tõlgendada ja nägin huvitavaid dokfilme. Et ainepunkte saada, tuleb esitada essee mingist laulust. Jääb ära. Arvan. et 2500 sõna selleks on liiga pikk ja minu inglise keele oskus ei küündi sinna. Aga muidu vaheaeg möödub kenasti ja käin trennis ja võtan toas päikesevanne.
Olen avastanud, et ma näen välja nagu soomlane. On see siis hea või halb. Aga näiteks saunas välismaalased minuga rääkima nii lihtsalt ei hakka. Teistega aga küll. Ja siis kui jutupeale saame, on nende esimene küsimus et kas ma olen soomlane? Ei, eestlane. Aaa ooo aga sa oskad soome keelt? Jah, ma õpin seda. Ooo vau, aga miks? Järgmine küsimus palun. Ma siis järeldasin, et neil on ilmselt soomlastega samu kogemusi nagu mul. Ei tasu ise juttu alustada. Ja siis need feissarid, inimesed kes erinevatest organisatsioonidest sinult tänava peal allkirja või jumal-teab-mida tahavad. Hulgast inimestest leiavad nad just minu, keda kõnetada. A võibolla olen ma lihtsalt naiivse näoga? Või hoopis heatahtliku? Või vaatan inimstele silma? Kui ma nüüd kõigi nende juures peatuse teeksin ja nende toredast organisatsioonist juttu kuulaksin, läheks sinna ilmselt terve päev. Mida teha? Eesti lipp kätte võtta? Pensionärina vestleksin nendega hea meelega. Noore elu on kiire, eksole.
Mu naabritädi nikastas tööl selga. Nüüd ta ei saa kummardada ega kaua ühe koha peal olla. Ja lisaks on ta kogu nädala haiguslehel. Woohoo! Väga rahu siin ei saa. Iga kord kui köögis olen või vetsus-vannitoas liigun, siis tuleb ta äkilise ukseavamisega oma toast välja. Olen mitu korda tõsiselt ehmunud. Ta on veidi nagu tüütu putukas. Aga mis sa teed. Ootad augusti lõppu. Ja siis saan võibolla mitu temasugust korterikaaslast. Nagu ütleb Õnnepalu, siis alati on millegi üle viriseda. Alati.
Aga näeme reedel või järgmisel nädalal. Igatahes näeme.
Olen avastanud, et ma näen välja nagu soomlane. On see siis hea või halb. Aga näiteks saunas välismaalased minuga rääkima nii lihtsalt ei hakka. Teistega aga küll. Ja siis kui jutupeale saame, on nende esimene küsimus et kas ma olen soomlane? Ei, eestlane. Aaa ooo aga sa oskad soome keelt? Jah, ma õpin seda. Ooo vau, aga miks? Järgmine küsimus palun. Ma siis järeldasin, et neil on ilmselt soomlastega samu kogemusi nagu mul. Ei tasu ise juttu alustada. Ja siis need feissarid, inimesed kes erinevatest organisatsioonidest sinult tänava peal allkirja või jumal-teab-mida tahavad. Hulgast inimestest leiavad nad just minu, keda kõnetada. A võibolla olen ma lihtsalt naiivse näoga? Või hoopis heatahtliku? Või vaatan inimstele silma? Kui ma nüüd kõigi nende juures peatuse teeksin ja nende toredast organisatsioonist juttu kuulaksin, läheks sinna ilmselt terve päev. Mida teha? Eesti lipp kätte võtta? Pensionärina vestleksin nendega hea meelega. Noore elu on kiire, eksole.
Mu naabritädi nikastas tööl selga. Nüüd ta ei saa kummardada ega kaua ühe koha peal olla. Ja lisaks on ta kogu nädala haiguslehel. Woohoo! Väga rahu siin ei saa. Iga kord kui köögis olen või vetsus-vannitoas liigun, siis tuleb ta äkilise ukseavamisega oma toast välja. Olen mitu korda tõsiselt ehmunud. Ta on veidi nagu tüütu putukas. Aga mis sa teed. Ootad augusti lõppu. Ja siis saan võibolla mitu temasugust korterikaaslast. Nagu ütleb Õnnepalu, siis alati on millegi üle viriseda. Alati.
Aga näeme reedel või järgmisel nädalal. Igatahes näeme.
Saturday, April 27, 2013
Tsau!
Lugejate tungival soovil tuleb taas miskit kirjutada. Tegelikult on hea ka enda mälupilt siia talletada, kuna näiteks Tampere-aegset blogi tagantjärgi lugedes olid pooled asjad meelest läinud. Et ma siis teen seda ka enda pärast :)
Igatahes asjalood on nüüd nii, et mul on uus korterinaaber, Sari. Ta on umbes 50ndates ja kolis siia Hämeenlinnast et suvel Helsingis välitöid teha. Ta on muidu väga sõbralik ja tore, aga...ärkab ta kell 4.45, tal on tohutu hulk asju, räägib liiga palju, peab köögis minuga samal ajal toimetama, ootab sellelt korterilt kõiki mugavusi, tal läheb rull vetsupaberit päevas, kas ma jätkan? :D Noh, selline "tahan veel noor olla" vanainimene. Aga samas on tore, kui seltsi on. Ja ta ütleb "moi" asemel "tsau". Vaatas ka vbla itaalia filme kunagi. Küsisin talt selle kohta, aga ta arvas, et see tuleneb sellest kustpoolt pärit oled. Hmmm.
Eelmisel nädalal õppisin usinalt. Noh nii palju, kui mul võimalik oli. Vahepeal tuli naabrit juhendada ja poes ja joogas käia ja värsket õhku hingata. Aga eksamid läksid ehk paremini kui esimese semestri omad. Nüüd on veel rootsi keel jäänud ja siis lastakse vaheajale.
Järgmisel nädalal on suured Vappu pidustused. Ehk siis üliõpilaste joomapidu. Ilmselt lähen lihtsalt seda tänavapilti vaatama. 7-kraadise soojaga väga pargis mätta peal istuda ei tahaks. Pealegi järgmisel päeval lubas Keilin külla tulla. Toob mulle Eestist moosi ja muud tavaari :) Ise tulen sinnapoole ilmselt reedel, kui kõik plaanipäraselt sujub.
Tampere tuletas end jällegi meelde. Üks venelane, kellega seal koos õppisime, kirjutas et nägi vist mind afros. Kindlasti nägi. Maailm on jälle nii väike. Mina jälle inimest ära ei tundnud. Tüüpiline. Arvatavasti kohtume mõnes tunnis.
Suveplaanide kohta ärge küsige. Tööd on suht võimatu saada. Üks variant on korter paariks kuuks välja üürida. Aga eks see selgub lähiajal siis. Augustist alustan praktikaga ja töökoht on Flow-festivalialal :D Mitte et see peamine oleks, aga vägev ikka :)
Varsti näemeee! musmus
Igatahes asjalood on nüüd nii, et mul on uus korterinaaber, Sari. Ta on umbes 50ndates ja kolis siia Hämeenlinnast et suvel Helsingis välitöid teha. Ta on muidu väga sõbralik ja tore, aga...ärkab ta kell 4.45, tal on tohutu hulk asju, räägib liiga palju, peab köögis minuga samal ajal toimetama, ootab sellelt korterilt kõiki mugavusi, tal läheb rull vetsupaberit päevas, kas ma jätkan? :D Noh, selline "tahan veel noor olla" vanainimene. Aga samas on tore, kui seltsi on. Ja ta ütleb "moi" asemel "tsau". Vaatas ka vbla itaalia filme kunagi. Küsisin talt selle kohta, aga ta arvas, et see tuleneb sellest kustpoolt pärit oled. Hmmm.
Eelmisel nädalal õppisin usinalt. Noh nii palju, kui mul võimalik oli. Vahepeal tuli naabrit juhendada ja poes ja joogas käia ja värsket õhku hingata. Aga eksamid läksid ehk paremini kui esimese semestri omad. Nüüd on veel rootsi keel jäänud ja siis lastakse vaheajale.
Järgmisel nädalal on suured Vappu pidustused. Ehk siis üliõpilaste joomapidu. Ilmselt lähen lihtsalt seda tänavapilti vaatama. 7-kraadise soojaga väga pargis mätta peal istuda ei tahaks. Pealegi järgmisel päeval lubas Keilin külla tulla. Toob mulle Eestist moosi ja muud tavaari :) Ise tulen sinnapoole ilmselt reedel, kui kõik plaanipäraselt sujub.
Tampere tuletas end jällegi meelde. Üks venelane, kellega seal koos õppisime, kirjutas et nägi vist mind afros. Kindlasti nägi. Maailm on jälle nii väike. Mina jälle inimest ära ei tundnud. Tüüpiline. Arvatavasti kohtume mõnes tunnis.
Suveplaanide kohta ärge küsige. Tööd on suht võimatu saada. Üks variant on korter paariks kuuks välja üürida. Aga eks see selgub lähiajal siis. Augustist alustan praktikaga ja töökoht on Flow-festivalialal :D Mitte et see peamine oleks, aga vägev ikka :)
Varsti näemeee! musmus
Friday, March 29, 2013
Virvon varvon tuoreeks terveeks tulevaks vuodeks. Vitsa sulle, palkka mulle
Oooo Suur Reede! Nüüd on palju vaba aega ja kooli tuleb minna alles järgmise nädala neljapäeval. Varusin omale külmkappi mämmit ja mõned munad. Jeesus, tähistan lihavõtteid uhkes üksinduses. Midagi uut jälle. Aga muidu ilmad on ilusad, päike lõõskab, soojakraade keskmiselt +2.
Ja mida ma vahepeal teinud olen? Saanud häid ja halbu uudiseid, prükkarit mänginud, õppetükke teinud, joogas, pilateses ja afros käinud, teatrietendust vaadanud, baaris istunud ja koosolekust osa võtnud. Ei midagi erilist siis. Minu suur soov oli CIMO-sse praktikale saada. Valiti mind küll välja ja käisin vestlusel ja puha. Aga anti teine koht! Mida ma sellega peale hakkan?! Valiti inimene, kes järgmisel aastal kandiderida ei saa. Duh. Milleks see kogu komejant?! Otsuse oleks saanud ka puhtalt paberite põhjal teha. Soovitati järgmisel aastal uuesti kandideerida. Igatahes olin ma juba vaikselt ahastusse langemas. Aga siis! Järgmisel päeval avasin oma meilboksi ja seal oli kiri Tuglas-seurast. Olin teise valikuna sinna kandideerinud. Küsiti, kas olen endiselt huvitatud sinna praktikale minemisest. Otseloomulikult! Ühe agaga. Praktika algab augustis ja lõpeb novembris. Nojah. Koolis pole enam palju aineid teha jäänud. Saame ehk graafiku klappima. Loo moraal: pole halba ilma heata ja vastupidi. Mitte kunagi. Minu puhul vähemalt. Aga suvi tuleb ka ju tööga täita. Kõikvõimalikele suvetööökohtadele on igatahes kandideeritud. Võin varsti unepealt motivatsioonikirju kirjutada. Oh seda tänapäeva rasket nooruspõlve!
Aga prükkarielust. Olen vahepeal ennast võõraste asjadega ehtinud. Kuna mu naaber ära kolis, siis kadusid ühes temaga ka mõned vajalikud nõud. Tema omad siis. Mul oli vaja suuri praetaldrikuid ja väikseid desserttaldrikuid ja muud nipet-näpet. Need sain ilma rahata taaskasutuskeskusest. Okei, desserttaldrikud maksid 50 senti tükk, aga üks nendest on ka Villeroy & Boch ja teine hiina portselanist :D Allkorruse kogumispunktist sain taignarulli ja pottide komplekti ja varasemalt ka fööni. Ausalt, mul oli prükkari tunne. Tulin just saunast ja käisin sealt läbi. Nii igaks juhuks, äkki keegi on oma asjadest vahepeal loobunud. Ja pistsingi kraami ilusti kotti. Keegi ei näinud. tegelikult ei ole asi nii hull ja ülinormaalne kui keegi tunneb teise vanadest asjadest rõõmu.
Eile sain tantsuelamuse osaliseks. Käisin afrotantsu trennis. Õpetaja oli selline pisike blondi poisipeaga soomlanna, energiast tulvil. Mul oli terve tund naeratus suul ja tuju hea :) Pärast ka. Heasti higiseks sai ka. Joogatunnid on siin veidi teistsugused kui harjunud olin. Kuna enamus on lagajad, siis kasutatakse abivahendeid. Näiteks spetsiaalseid korgist klotse mis painutamisel abiks on ja rihmu, mis venitamisel aitavad. Pigem meenutab asi võimlemistundi, aga abiks seegi.
Kuna ma siin endiselt suht loner olen, siis läksin ühel õhtul oma õppeaine üliõpilasorganisatsiooni koosolekule. Eelnevalt olin kindel, et ei tee enam midagi sellist. TLÜ-s komejandi tegemisest suht piisas. Aga siin on natuke teistmoodi. Inimesed on vanemad ja kokku saadakse harva. Pealegi teadsin ma osavõtjaid juba varasemalt. Järgmisel nädalal korraldame ülikooli aastapäeva puhul peo. Teemaks Soome ja soomlus. Dekoratsioonid, riided ja söök tuleb vastavalt teemale. No näiteks Marimekko kleit või vihmaülikond on kindel minek. Või siis lihtsalt sini-valge riietus. Ehk tuleb üritusest asja.
Oh well, palju mune teile ja näeme varsti!
Ja mida ma vahepeal teinud olen? Saanud häid ja halbu uudiseid, prükkarit mänginud, õppetükke teinud, joogas, pilateses ja afros käinud, teatrietendust vaadanud, baaris istunud ja koosolekust osa võtnud. Ei midagi erilist siis. Minu suur soov oli CIMO-sse praktikale saada. Valiti mind küll välja ja käisin vestlusel ja puha. Aga anti teine koht! Mida ma sellega peale hakkan?! Valiti inimene, kes järgmisel aastal kandiderida ei saa. Duh. Milleks see kogu komejant?! Otsuse oleks saanud ka puhtalt paberite põhjal teha. Soovitati järgmisel aastal uuesti kandideerida. Igatahes olin ma juba vaikselt ahastusse langemas. Aga siis! Järgmisel päeval avasin oma meilboksi ja seal oli kiri Tuglas-seurast. Olin teise valikuna sinna kandideerinud. Küsiti, kas olen endiselt huvitatud sinna praktikale minemisest. Otseloomulikult! Ühe agaga. Praktika algab augustis ja lõpeb novembris. Nojah. Koolis pole enam palju aineid teha jäänud. Saame ehk graafiku klappima. Loo moraal: pole halba ilma heata ja vastupidi. Mitte kunagi. Minu puhul vähemalt. Aga suvi tuleb ka ju tööga täita. Kõikvõimalikele suvetööökohtadele on igatahes kandideeritud. Võin varsti unepealt motivatsioonikirju kirjutada. Oh seda tänapäeva rasket nooruspõlve!
Aga prükkarielust. Olen vahepeal ennast võõraste asjadega ehtinud. Kuna mu naaber ära kolis, siis kadusid ühes temaga ka mõned vajalikud nõud. Tema omad siis. Mul oli vaja suuri praetaldrikuid ja väikseid desserttaldrikuid ja muud nipet-näpet. Need sain ilma rahata taaskasutuskeskusest. Okei, desserttaldrikud maksid 50 senti tükk, aga üks nendest on ka Villeroy & Boch ja teine hiina portselanist :D Allkorruse kogumispunktist sain taignarulli ja pottide komplekti ja varasemalt ka fööni. Ausalt, mul oli prükkari tunne. Tulin just saunast ja käisin sealt läbi. Nii igaks juhuks, äkki keegi on oma asjadest vahepeal loobunud. Ja pistsingi kraami ilusti kotti. Keegi ei näinud. tegelikult ei ole asi nii hull ja ülinormaalne kui keegi tunneb teise vanadest asjadest rõõmu.
Eile sain tantsuelamuse osaliseks. Käisin afrotantsu trennis. Õpetaja oli selline pisike blondi poisipeaga soomlanna, energiast tulvil. Mul oli terve tund naeratus suul ja tuju hea :) Pärast ka. Heasti higiseks sai ka. Joogatunnid on siin veidi teistsugused kui harjunud olin. Kuna enamus on lagajad, siis kasutatakse abivahendeid. Näiteks spetsiaalseid korgist klotse mis painutamisel abiks on ja rihmu, mis venitamisel aitavad. Pigem meenutab asi võimlemistundi, aga abiks seegi.
Kuna ma siin endiselt suht loner olen, siis läksin ühel õhtul oma õppeaine üliõpilasorganisatsiooni koosolekule. Eelnevalt olin kindel, et ei tee enam midagi sellist. TLÜ-s komejandi tegemisest suht piisas. Aga siin on natuke teistmoodi. Inimesed on vanemad ja kokku saadakse harva. Pealegi teadsin ma osavõtjaid juba varasemalt. Järgmisel nädalal korraldame ülikooli aastapäeva puhul peo. Teemaks Soome ja soomlus. Dekoratsioonid, riided ja söök tuleb vastavalt teemale. No näiteks Marimekko kleit või vihmaülikond on kindel minek. Või siis lihtsalt sini-valge riietus. Ehk tuleb üritusest asja.
Oh well, palju mune teile ja näeme varsti!
Friday, February 8, 2013
Kaikki laivaan tatatatatatataaaa
Niinii. Tõde soomlaste kohta on selgunud! Mulle saadeti link ühe soomlase kirjutatud blogist, mis kannab pealkirja Helsinki For Urban Travelers. Seal siis kirjutatakse, kuidas soomlastega sõprust sobitada. Väidetavalt on nad erakordselt häbelikud ja käituvad nagu kassid. Ja seda peetkase väga veidraks kui sa mõnele soomlasele iga kord naeratad. Blogis soovitatakse soomlasi nii kaua ignoreerida kui võimalik, sest nad tulevad ise su juurde (nagu kassid). Ja see on ootamist väärt, kuna soomlasest sõber on eluaegne sõber. Kui sa siis oled selle ühe sõbra siin Helsingis leidnud, tekib võimalus sõbruneda omakorda tema sõpradega :D Ja tänava peal pole mingit võimalustki kellegagi sõprust sobitada. Ma siis jään oma võimalust ootama.
Eile sain kokku Ruudiga (või Ruuduga?), kes on meil tõlkekursusel tekstide toimetaja. Ta on kunagi Tartu ülikoolis vahetusüliõpilasena olnud ja õppis seal eesti keelt. Kahjuks tahab ta ka minu ja Margotiga eesti keeles rääkida. Kirju saadame soome keeles, aga eile läks vestlus sujuvalt eesti keele peale. Aga ta on väga tore tüdruk ja andis nii muuseas oma Viking Line'i boonuskupongi mulle. Ma juba lootsin, et saan seda siis kasutada, kui vaheajaks Eestisse tulen. Aga kupong kehtib ainult 13. veebruarini. Sellega saab 4 euroga päevakruiisile ja me Margotiga otsustasime, et teeme ühe väikse tripi Tallinnasse. Kuna meil mõlemal kolmapäev vaba on, siis oligi mõeldud-tehtud. Läheme kusagile sööma ja ostame toidukraami kaasa. Nagu soomlased :D Et kui kellelgi juhtub kohtumiseks aega ja viitsimist olema, siis lähme 13. veebruaril kusagil kella 14 ajal sööma :)Aga märtsi esimesel nädalal näeme nii või teisiti ;)
Koolist ka veidike. Täna hommikul oli mul populaarmuusika ajaloo loeng, kus jõudsime lõpuks rock muusikani. Esimeses loengu osas käsitleti veel avangardset jazzi, mida on veidi raske kuulata. Aga kui jutt biitlite ja rollinguteni jõudis, siis klassis oli tunda kohe elavnemist :D Naljakas oli jälgida inimeste reaktsiooni, kui õppejõud pani mängima biitlite kaverduse loost Matchbox. Selline tunne oli, et kõik tahaks püsti karata ja tantsida :D Aga hoog rauges kui jutt bluesile läks.
Täna avastasin, et päris tobe on oma läpakaga loengus kellegi ees istuda. Tagumine näeb kõike, mdia sa seal teed ja mis lehekülgedel kolad. Isegi nime võib teada saada, kui feissbuugis surfatakse. Täna jälgisin paratamatult ühe minu ees istuva noormehe läpakat. Ta isegi kirjutas konspekti ja nii. Aga imelikuna tundus mulle tema desktopi pilt. Seal oli Nicolas Cage. Nagu miks ühel kultuuriteadust tudeerival noormehel on desktopil Nicolas Cage'i pilt? Oi ja täna toodi seal samas loengus üks väga hea näide selle kohta, et kultuur pole ikka päris globaliseerunud. Näidati ühe Jaapani bändi pilti ja õppejõud küsis, kas keegi teab neid. Üks tütarlaps teadis. Ülejäänud ei. Bändi nimi on Kat-tun ja nad on hetkel Jaapanis ja Lõuna-Koreas umbes sama kuulsad nagu omal ajal läänes Backstreet Boys. Ja see pole iseenesest mõistetav, et kogu maailm teab, kes on Britney Spears. Ma ei tea, kas mu mõte jõudis kohale :D
Ilm on meil lumine ja sajule ei paista veel lõppu tulevat. Kraadid on kusagil -3 ringis. Ja viirused ringlevad. Oh lõppeks see talv juba...
Eile sain kokku Ruudiga (või Ruuduga?), kes on meil tõlkekursusel tekstide toimetaja. Ta on kunagi Tartu ülikoolis vahetusüliõpilasena olnud ja õppis seal eesti keelt. Kahjuks tahab ta ka minu ja Margotiga eesti keeles rääkida. Kirju saadame soome keeles, aga eile läks vestlus sujuvalt eesti keele peale. Aga ta on väga tore tüdruk ja andis nii muuseas oma Viking Line'i boonuskupongi mulle. Ma juba lootsin, et saan seda siis kasutada, kui vaheajaks Eestisse tulen. Aga kupong kehtib ainult 13. veebruarini. Sellega saab 4 euroga päevakruiisile ja me Margotiga otsustasime, et teeme ühe väikse tripi Tallinnasse. Kuna meil mõlemal kolmapäev vaba on, siis oligi mõeldud-tehtud. Läheme kusagile sööma ja ostame toidukraami kaasa. Nagu soomlased :D Et kui kellelgi juhtub kohtumiseks aega ja viitsimist olema, siis lähme 13. veebruaril kusagil kella 14 ajal sööma :)Aga märtsi esimesel nädalal näeme nii või teisiti ;)
Koolist ka veidike. Täna hommikul oli mul populaarmuusika ajaloo loeng, kus jõudsime lõpuks rock muusikani. Esimeses loengu osas käsitleti veel avangardset jazzi, mida on veidi raske kuulata. Aga kui jutt biitlite ja rollinguteni jõudis, siis klassis oli tunda kohe elavnemist :D Naljakas oli jälgida inimeste reaktsiooni, kui õppejõud pani mängima biitlite kaverduse loost Matchbox. Selline tunne oli, et kõik tahaks püsti karata ja tantsida :D Aga hoog rauges kui jutt bluesile läks.
Täna avastasin, et päris tobe on oma läpakaga loengus kellegi ees istuda. Tagumine näeb kõike, mdia sa seal teed ja mis lehekülgedel kolad. Isegi nime võib teada saada, kui feissbuugis surfatakse. Täna jälgisin paratamatult ühe minu ees istuva noormehe läpakat. Ta isegi kirjutas konspekti ja nii. Aga imelikuna tundus mulle tema desktopi pilt. Seal oli Nicolas Cage. Nagu miks ühel kultuuriteadust tudeerival noormehel on desktopil Nicolas Cage'i pilt? Oi ja täna toodi seal samas loengus üks väga hea näide selle kohta, et kultuur pole ikka päris globaliseerunud. Näidati ühe Jaapani bändi pilti ja õppejõud küsis, kas keegi teab neid. Üks tütarlaps teadis. Ülejäänud ei. Bändi nimi on Kat-tun ja nad on hetkel Jaapanis ja Lõuna-Koreas umbes sama kuulsad nagu omal ajal läänes Backstreet Boys. Ja see pole iseenesest mõistetav, et kogu maailm teab, kes on Britney Spears. Ma ei tea, kas mu mõte jõudis kohale :D
Ilm on meil lumine ja sajule ei paista veel lõppu tulevat. Kraadid on kusagil -3 ringis. Ja viirused ringlevad. Oh lõppeks see talv juba...
Thursday, January 31, 2013
Ooksä Katariina?
Tjena!
Leidsin nüüd selle tunnikese, et teile veidi kirjutada. Aga ei tea, kust alustada. Kuu aja jooksul on nii mõndagi toimunud. Mõned head, mõned mitte nii head asjad.
Keegi kunagi ütles, et selline nagu on aasta esimene päev, tuleb kogu ülejäänud aasta. Noh, minu aasta algas rootsiteemaliselt ja tundub, et jätkub ka. Igatahes alustasin ma nüüd rootsi keele õppimist. Siis vahepeal käis üks hollandlane visiidil ja tõi kingituseks Rootsi hobusekujulise kausi ja tutvustas mulle Rootsi jazzi. Üks päev kooli tõtates tõmmati mind teelt kõrvale ja pidin Soome Rootsi tv-le intervjuu andma. No tegelikult vastasin ainult mõnele küsimusele mingi uue seriaali kohta. Polnud suurt midagi öelda.
Sel semestril võtsin rohkem aineid ja nüüd ma siin siplen koduste töödega. Aga mõned ained saavad märtsi alguseks läbi, siis võib kergemalt hingata. Saades innustust Raoul Kurvitza raamatust Attitude.Ülevaade hoiakulisest popkultuurist, võtsin loengu nimega sissejuhatus populaarmuusika ajalukku. Seal me siis kuulame muusikat ja vaatame videoid ja kirjutame ja joonistame. Noo silmaringi avardamiseks väga vahva :) Ja siis on mõned erialased loengud ja rootsi keel ja kultuuri uurimise viisid vms. Üks erialastest ainetest on käännöspaja, kus me tõlgime enda valitud ilukirjanduslikku raamatut oma emakeelest soome keelde, ja siis soomlasest paariline teeb toimetaja tööd. Oleme seal Margotiga paaris, kuna keegi ei tahtnud eestlasi võtta :D Lõpuks siis saime ühe Ruut-nimelise tüdruku. Täna kohtusime esimest korda ja jättis väga sümpaatse mulje. Tõlgime Margotiga Tõnu Õnnepalu Paradiisi. Mõlemad teeme esialgu oma versiooni ja siis Ruut paneb need kokku. Ikka küllaltki raske on seda tõlkida, aga samas põnev. Viimasel ajal on kuidagi palju nalja saanud. Kui keegi naerda tahab ja soome keelest aru saab, siis soovitan sellist saadet nagu Putous. Näeb ka youtube'st. Olen siin mõni päev üksinda itsitanud ja südamest naernud. Noo ja sellest tuli ka koolis juttu. Siis ma ei saanud muidugi loengus naeru pidama. Huh. Lisaks anti mulle pastakas, millel seisab kiri: Russian tours. Üks koolivend Pavel on seal tööl ja väljastab soomlastele Vene viisasid :D Koolist siis nii palju. Aa ja too pealkiri, ooksä Katariina? Koolis üks naine arvas, et olen keegi Katariina. Küsis lausa kaks korda :D No ei ole!
Eile käisin siidri-testi tegemas :D Netis on selline koht nagu Mielipidemaailma, mille kaudu saadetakse sulle erinevaid küsitlusi ja kui teatud arvu punkte kokku saad, võid valida mingi auhinna. Noo ja siis vahel on sellised uuringud, kus helistatakse ja kutsutakse mingit toodet kohapeale testima. Ükskord pakuti õlletesti, aga sellele ei õnnestunud minna. Nüüd siis pakuti siidri testimist. Mina sain aru, et seal ikka maitstakse siidrit ja nii. Aga tuli välja, et pidin hindama siidripudeleid :D See oli ilmselt mingi uus siidrimark, mida tahetakse võimalikult maskuliinseks vist teha. Et mehed ka siidrit hakkaksid jooma. Istusin siis seal arvuti taga ja vaatlesin ja katsusin erinevaid pudeleid :D Et kuidas sildid küljes on ja kas on mugav käes hoida. No täitsa põnev :D Tänutäheks sain valida, kas tahan kohvipakki ja šokolaadi või kinopiletit. Võtsin viimase ja valin Finnkinos nüüd kõige kallima seansi :D
Lõpetuseks üks filmisoovitus ka. Või siis kaks. Käisin DocPointil ühte filmi vaatamas ja selleks oli Inside Out, mis räägib Anton Corbijnist. Ta on teinud ühe minu lemmikfilmidest, Control'i ja peaaegu kõik Depeche Mode'i videod ja palju muud head kraami. Ja milliseid fotosid! Soovitan soojalt. Mulle läks muidugi hinge, teistele ei pruugi samamoodi mõjuda. Ja teine film on Rent a Cat. Kel üksindusetunne peal, vaadaku.
Ja üleüldse lumi sulab ja varsti on kevad :)
Leidsin nüüd selle tunnikese, et teile veidi kirjutada. Aga ei tea, kust alustada. Kuu aja jooksul on nii mõndagi toimunud. Mõned head, mõned mitte nii head asjad.
Keegi kunagi ütles, et selline nagu on aasta esimene päev, tuleb kogu ülejäänud aasta. Noh, minu aasta algas rootsiteemaliselt ja tundub, et jätkub ka. Igatahes alustasin ma nüüd rootsi keele õppimist. Siis vahepeal käis üks hollandlane visiidil ja tõi kingituseks Rootsi hobusekujulise kausi ja tutvustas mulle Rootsi jazzi. Üks päev kooli tõtates tõmmati mind teelt kõrvale ja pidin Soome Rootsi tv-le intervjuu andma. No tegelikult vastasin ainult mõnele küsimusele mingi uue seriaali kohta. Polnud suurt midagi öelda.
Sel semestril võtsin rohkem aineid ja nüüd ma siin siplen koduste töödega. Aga mõned ained saavad märtsi alguseks läbi, siis võib kergemalt hingata. Saades innustust Raoul Kurvitza raamatust Attitude.Ülevaade hoiakulisest popkultuurist, võtsin loengu nimega sissejuhatus populaarmuusika ajalukku. Seal me siis kuulame muusikat ja vaatame videoid ja kirjutame ja joonistame. Noo silmaringi avardamiseks väga vahva :) Ja siis on mõned erialased loengud ja rootsi keel ja kultuuri uurimise viisid vms. Üks erialastest ainetest on käännöspaja, kus me tõlgime enda valitud ilukirjanduslikku raamatut oma emakeelest soome keelde, ja siis soomlasest paariline teeb toimetaja tööd. Oleme seal Margotiga paaris, kuna keegi ei tahtnud eestlasi võtta :D Lõpuks siis saime ühe Ruut-nimelise tüdruku. Täna kohtusime esimest korda ja jättis väga sümpaatse mulje. Tõlgime Margotiga Tõnu Õnnepalu Paradiisi. Mõlemad teeme esialgu oma versiooni ja siis Ruut paneb need kokku. Ikka küllaltki raske on seda tõlkida, aga samas põnev. Viimasel ajal on kuidagi palju nalja saanud. Kui keegi naerda tahab ja soome keelest aru saab, siis soovitan sellist saadet nagu Putous. Näeb ka youtube'st. Olen siin mõni päev üksinda itsitanud ja südamest naernud. Noo ja sellest tuli ka koolis juttu. Siis ma ei saanud muidugi loengus naeru pidama. Huh. Lisaks anti mulle pastakas, millel seisab kiri: Russian tours. Üks koolivend Pavel on seal tööl ja väljastab soomlastele Vene viisasid :D Koolist siis nii palju. Aa ja too pealkiri, ooksä Katariina? Koolis üks naine arvas, et olen keegi Katariina. Küsis lausa kaks korda :D No ei ole!
Eile käisin siidri-testi tegemas :D Netis on selline koht nagu Mielipidemaailma, mille kaudu saadetakse sulle erinevaid küsitlusi ja kui teatud arvu punkte kokku saad, võid valida mingi auhinna. Noo ja siis vahel on sellised uuringud, kus helistatakse ja kutsutakse mingit toodet kohapeale testima. Ükskord pakuti õlletesti, aga sellele ei õnnestunud minna. Nüüd siis pakuti siidri testimist. Mina sain aru, et seal ikka maitstakse siidrit ja nii. Aga tuli välja, et pidin hindama siidripudeleid :D See oli ilmselt mingi uus siidrimark, mida tahetakse võimalikult maskuliinseks vist teha. Et mehed ka siidrit hakkaksid jooma. Istusin siis seal arvuti taga ja vaatlesin ja katsusin erinevaid pudeleid :D Et kuidas sildid küljes on ja kas on mugav käes hoida. No täitsa põnev :D Tänutäheks sain valida, kas tahan kohvipakki ja šokolaadi või kinopiletit. Võtsin viimase ja valin Finnkinos nüüd kõige kallima seansi :D
Lõpetuseks üks filmisoovitus ka. Või siis kaks. Käisin DocPointil ühte filmi vaatamas ja selleks oli Inside Out, mis räägib Anton Corbijnist. Ta on teinud ühe minu lemmikfilmidest, Control'i ja peaaegu kõik Depeche Mode'i videod ja palju muud head kraami. Ja milliseid fotosid! Soovitan soojalt. Mulle läks muidugi hinge, teistele ei pruugi samamoodi mõjuda. Ja teine film on Rent a Cat. Kel üksindusetunne peal, vaadaku.
Ja üleüldse lumi sulab ja varsti on kevad :)
Subscribe to:
Posts (Atom)