Havaintoja

Soomlased pakuvad palju mõtlemisainet. Mulle tundub kohati, et nad on kõik nii kuradi sarnased. Nii välimuselt kui mõtlemiselt. Ma arvan, et peaaegu igal korralikul soomlasel on olemas vähemalt üks triibuline särk ja teatud tüüpi seljakott (kas Haglöfs või Fjällräven Kånken). Naistel ka ilmselt mõni Marimekko ese (pinal näituseks). Kindlasti ei puudu soomlase kodust mõni iittala nõu. Korterinaabril on neid terve serviis. Ja kui sul neist nimetatud asjadest midagi pole, paistad kohe silma :D Koolis näiteks märkab kohe, kes on soomlane, kes muumaalane. Samas tahavad nad väga eristatud ja omapärased olla, aga minu meelest järgitakse teisi ja seda, mis parasjagu moes on. Samas eelistatakse enamasti kvaliteeti (välja arvatud noored)ja klassikat. Ilmselt on see lihtsalt osa mingist rahvuslikust identiteedist.

Soome lapsed pole vist üldiselt koristamise ja nõudepesemisega harjunud. Kodus teeb emme kõik ette-taha ära ja mujale kolides ei osata selliseid asju teha. Kui ühikas ikka nõudepesumasinat pole, jäävad nõud tükiks ajaks pesemata. Süüa ei oska ka ilmselt paljud äsja kodust väljakolinud teha. Aga see on ülemaailmne probleem :D Aga nüüd natuke postiiivsemaid noote ka. Inimesed on üldjoontes siin ikka tunduvalt sõbralikumad kui armsal kodumaal. Näiteks poes üks müüja oli väga nobe ja inimesed ei jõudnud oma asju nii ruttu ära pakkida. Aga kõik naeratasid ja üks naine ütles müüjale et ta on liiga kiire, heas mõttes :D Või siis tänaval üks tädi küsis, kus Anttila on. Näitasin siis suunda ja tädi patsutas õlale ja tänas :) Ja ühikas üks päev mingi tüdruk ootas meie korruse koridoris ja vaatas tükk aega mu poole kui postkasti avasin. Siis vaatasin vastu ja ta ütles, et unustas korterivõtme tuppa ja ootab nüüd avajat. Lihtsalt küsimata inimene selgitab :D Aga eks see jutt ole leierdatud ka juba. Kui inimesed on eluga rahul, küllap nad siis naeratavad ka rohkem.

Siis kipuvad soomalsed kõikvõimalikke asju liiga tõsiselt võtma. Kas või näiteks lõputööd. Kõik peab ornungis olema. Kui pole, võetakse sõna. Justkui aetaks mingit täiuslikkust igalpool taga. Aga võibolla on see ainult minu luulu. Käisin täna Karmeni palvel hulludel päevadel, kuna ta tahtis sealt paari asja. Mõni asi oli paar tundi pärast poe avamist juba läbi müüdud. Aga mingit hullu rüselemist polnud, nagu Tallinas. Pood ise ka suurem ja ruumi rohkem. Aga ostetakse samamoodi kõikvõimalikku ja tundub, et inimesed tööd ei teegi.

Ahjaa, keda huvitab, siis 9. mail esineb siin Two Door Cinema Club. Võite hakata ööbimiskohta bronnima :) Ning ärgem unustagem ka Ariel Pink's Haunted Graffitit 11.11 ja Jessie Ware´i 4.12 :)Iga päev saab ikka millegi üle südamest rõõmustada :)

Harjoitus tekee mestarin

Juhhei! Alustan kohe sellest, et mul on toas nüüd lõpuks laud ja riiul :) Käisime esmaspäeval Kristiga (Keilini Kristo õde)Espoo Ikeas. Kus siis veel ,eksole. Lisaks haarati sealt ka väike toalilleke ja laualamp ja prügikorv ja tool kaasa :) No ja mul oli vaja kohe samal õhtul hakata neid ju kokku panema. Puudu oli aint kruvikeeraja. Selle ostsin Anttilast ja imestasin, kui odavad on tööriistad :D Leidsin sellise monitoimimeisseli(1 juuro sentidega) :D Väga uhke asi, saab erinevaid otsi vahetada ja nii. Alustasin ma lauast, kuna see tundus lihtsam töö olevat. Kui ma need 20 kruvi alla olin saanud, hakkas käsi punetama :D Aga pean oma lauda kiitma, kuna selle kõikumist saab vältida nii, et tuleb jalal alumist osa natuke keerata ja laua kõrgust sedasi reguleerida. Mitte ei pea näiteks paberitükki alla toppima :D Nõndaks. Hakkasin samal õhtul ka riiulit monteerima. Muidugi pidin ma veel mingeid koolitükke tegema, aga enne magamaminekut jõudsin veidi riiulit putitada. Pärast seda oli käsi juba väga punane. Järgmisel päeval pärast kooli sõin ja hakkasin kohe puidutükke kokku kruvima. Panin kinda ka kätte, et väga valus ei hakkaks :D Pusisin vist umbes paar tundi selle riiuli kallal. Vahepeal läks mõni kruvi viltu ja panin ühe poole liiga vara ja siis sai jälle kruvisid välja tagasi keerata :D See töö ei olnud üldsegi lihtne, pean mainima. Ma olin lausa higine kui tööga valmis sain :D Tunduvalt lihtsam oleks sellist asja elektrilise kruvikeerjaga teha. Igatahes nüüd on mu paremas peopesas vill :D Lähemal ajal enam sellist tööd väga teha ei tahaks. Aga samas oli see väga rahustav ja mõtteid mujale viiv. Ja tulemusega olen rahul ja võin enda üle uhke olla :) Nii et, kui teil on vaja mööblit kokku panna, kutsuge Kai the toolman Kirsipuu oma superkruvikeerajaga appi :D Panen mõne pildi ka oma Ikea-toast.

Eelmisel nädalavahetusel käisin räimelaadal. Seda korraldatakse siin igal aastal ja alguse sai see 270 aastat tagasi, kui talveks räime hakati soolama. Osta ma sealt midagi ei raatsinud. Ja kõigil kaupejatel oli enam-vähem sama kaup - maitsestatud räimed ja must leib. Mõni üksik müüs suitsulõhet ka. Rahvast oli ka liiga palju. Ei saanud rahulikult kaladele mõelda :D Päev enne seda käisime Margotiga jalutamas ja pildistamas. Kuna õues oli hirmus tuuline ja külm tungis kerest läbi, läksime kohta nimega Carusel kohvi jooma. Olen seal varem korra käinud, aga kohvi ei joonud. Seal on selline sööklasüsteem, et võtad kandiku ja kruusi ja muud riistad kui vaja ja lähed kassasse maksma. Kohvi nimetus oli pohjaton kuppi (põhjatu tass). Mõtlesin küll, et miks selline nimi aga väga ei süvenenud. Siis teenindaja ütles meile, et "saa santsata". Kumbki meist selle väljendi tähendust ei teadnud. Võtsime siis oma kohvi ja tee ja istusime lauda. Pärast Margot uuris järele, mida meile öeldi. Õhesõnaga sai seal makstud hinna eest lõputult kohvi või teed juurde võtta :D Koguaeg õpib midagi.