Havaintoja

Soomlased pakuvad palju mõtlemisainet. Mulle tundub kohati, et nad on kõik nii kuradi sarnased. Nii välimuselt kui mõtlemiselt. Ma arvan, et peaaegu igal korralikul soomlasel on olemas vähemalt üks triibuline särk ja teatud tüüpi seljakott (kas Haglöfs või Fjällräven Kånken). Naistel ka ilmselt mõni Marimekko ese (pinal näituseks). Kindlasti ei puudu soomlase kodust mõni iittala nõu. Korterinaabril on neid terve serviis. Ja kui sul neist nimetatud asjadest midagi pole, paistad kohe silma :D Koolis näiteks märkab kohe, kes on soomlane, kes muumaalane. Samas tahavad nad väga eristatud ja omapärased olla, aga minu meelest järgitakse teisi ja seda, mis parasjagu moes on. Samas eelistatakse enamasti kvaliteeti (välja arvatud noored)ja klassikat. Ilmselt on see lihtsalt osa mingist rahvuslikust identiteedist.

Soome lapsed pole vist üldiselt koristamise ja nõudepesemisega harjunud. Kodus teeb emme kõik ette-taha ära ja mujale kolides ei osata selliseid asju teha. Kui ühikas ikka nõudepesumasinat pole, jäävad nõud tükiks ajaks pesemata. Süüa ei oska ka ilmselt paljud äsja kodust väljakolinud teha. Aga see on ülemaailmne probleem :D Aga nüüd natuke postiiivsemaid noote ka. Inimesed on üldjoontes siin ikka tunduvalt sõbralikumad kui armsal kodumaal. Näiteks poes üks müüja oli väga nobe ja inimesed ei jõudnud oma asju nii ruttu ära pakkida. Aga kõik naeratasid ja üks naine ütles müüjale et ta on liiga kiire, heas mõttes :D Või siis tänaval üks tädi küsis, kus Anttila on. Näitasin siis suunda ja tädi patsutas õlale ja tänas :) Ja ühikas üks päev mingi tüdruk ootas meie korruse koridoris ja vaatas tükk aega mu poole kui postkasti avasin. Siis vaatasin vastu ja ta ütles, et unustas korterivõtme tuppa ja ootab nüüd avajat. Lihtsalt küsimata inimene selgitab :D Aga eks see jutt ole leierdatud ka juba. Kui inimesed on eluga rahul, küllap nad siis naeratavad ka rohkem.

Siis kipuvad soomalsed kõikvõimalikke asju liiga tõsiselt võtma. Kas või näiteks lõputööd. Kõik peab ornungis olema. Kui pole, võetakse sõna. Justkui aetaks mingit täiuslikkust igalpool taga. Aga võibolla on see ainult minu luulu. Käisin täna Karmeni palvel hulludel päevadel, kuna ta tahtis sealt paari asja. Mõni asi oli paar tundi pärast poe avamist juba läbi müüdud. Aga mingit hullu rüselemist polnud, nagu Tallinas. Pood ise ka suurem ja ruumi rohkem. Aga ostetakse samamoodi kõikvõimalikku ja tundub, et inimesed tööd ei teegi.

Ahjaa, keda huvitab, siis 9. mail esineb siin Two Door Cinema Club. Võite hakata ööbimiskohta bronnima :) Ning ärgem unustagem ka Ariel Pink's Haunted Graffitit 11.11 ja Jessie Ware´i 4.12 :)Iga päev saab ikka millegi üle südamest rõõmustada :)