Ma hakkan nüüd pealkirjaks panema lauseid, mida tänaval kuulen või lehest loen :D Vantsisin neljapäeval kasvatusteaduste raamatukokku, mis asub veidi kaugel ja tee sinna viib ülesmäge. Igatahes ilm oli täiesti jube - lund tuiskas igast suunast suhu ja silma. Nuusata ka ei saanud. Kui ma sealt tagasi kesklinna poole tulin, siis üks noormees hüüdis oma sõpradele kõva häälega: "Mikä viehättävä ilma!" (milline veetlev ilm). Ja hea tuju kogu päevaks oligi olemas :D See oli antud olukorras väga naljakas.
Teisipäeval ma aga väga ei naernud. Sain kaks eksamitööd tagasi. Ühe eksami sain kahe, pool punkti puudus kolmest :D Ja teise kukkusin läbi. Böö. Ma ei arva, et ma rumal olen, aga need eksamid olid tõesti rasked. Esimese puhul langetati ka maksimumpunktide summat, kuna nii kehvasti läks kõigil. Aga teist eksamit ma järgi ei tee ja sinna ta jääb. Vot selline tore lõpp esimesele poolaastale. Ülejäänud ainete tulemused selguvad ilmselt jaanuaris.
Neljapäeval oli koolisööklas jõululõuna. Pakuti erinevaid soomlaste jõulutoite. Külmas lauas olid näiteks rosolje (kooreta), külmsuitsulõhe, maksapasteet sibulatarretises, seenesalat ja räimed koorekastmes. Sooja söögi valikus olid sink, kalkunisink, mingi taimetoitlaste plöga ja porgandi- ning kaalikavorm. Juurde sai võtta keedukartulit, keeduherneid, pataadiputru ja kastet. Täiesti traditsiooniline jõulusöök neil. Kummaline on see, et sinki süüakse külmalt. Umbes sellised viilud olid nagu poest ostetud pakendatud singil. Aga jube hea oli see kõik :D Ja kõht sai mega(!)täis. Sama päeva õhtul oli siis kauaoodatud glögi-juhla. Kahjuks ei kukkunud see üritus just kõige paremini välja. Jõudsime Margotiga sinna 15min hilinemisega ja peale meie olid seal veel mõned töötajad ning üks õpilane. Vahepeal käisid osad lihtsalt läbi, mingit ühistegevust polnud, lihtsalt nositi nyyttejä ja joodi glögi. Vahepeal ajasin ühe väga vana õppejõuga juttu, kelle loengutes ma käinud pole. Ta rääkis, et peab kodus ahju välja vahetama, et jõulusink hästi välja kukuks :D Ühel õppejõul (kes oma loenguteks ette ei valmistu) olid kõik kolm last kaasas. Mängis mingi väga uinutav muusika ja. Lõpuks jõudis ka Johana sinna ning sõime kõik oma kõhud täis ning sõitsime metrooga baari :D Seal rüüpasime teed ning ajasime juttu. Ühesõnaga glögi-pidu oli täielik pettumus. Isegi esimese kursuse omasid polnud. Meie eriala omad pidavatki väga passiivsed olema. Tuleb järelikult teiste erialade inimestega ühineda :D
Siis käisin veel vahepeal kinos järjekordset Ken Loach'i filmi vaatamas. Jällegi üks väga hea linateos (Riff Raff). Olen niisama asjurritanud ja lugenud ja mööda poode käinud. Ja nüüd pakkima :) Nii et homsenii ja ülehomseni jne! ;)
Aa ja aknast avaneb mulle nüüd selline vaade:
Sunday, December 16, 2012
Monday, December 10, 2012
No huhhuh!
Hoi!
Noh, jällegi üks nädalake möödas. Selle aja jooksul käisime Heleniga toredal kontserdil, saime mõlemad üliõpilase hinnaga kõhud täis ja reivisime Nokia tehases. Jessie Ware on päris elus muide veel kiftim ja huumorisoont on tal ka. Kontserdisaal oli puupüsti rahvast täis, aga mahutasime end ikka kuidagi tagumisse rivvi. Samal päeval tegin oma kolm eksamit ära. See pole veel kindel, kas ka sooritasin. Homme selgub minu saatus. Haigemaid eksameid annab soovida.
Eelmisel neljapäeval pidasid soomalsed iseseisvuspäeva (kui keegi veel ei teadnud). Eesti meedias vist kajastati seda hirmus palju. Üliõpilastel on siin kombeks tõrvikutega rogkäigul osaleda ja siis kogunetakse Senati platsile toomkiriku ette. Jõudsin ainult platsile kahjuks. Aga seal oli võimas tunne. Korporatsioonide esindajad seisid kõige ülemisel kirikutrepil ja keskel oli meeskoor. Ja siis nad laulsid isamaalisi laule ning Helsingi linnapea ja paar üliõpilaste esindajat pidasid kõnet. Mul tuli kohe pisar silma :D Ja kirikukellade kontsert oli ka. Ümberringi kolme kiriku kellad lõid vaheldumisi. Kodus avasin emme keedetud murakamoosi purgi ja sõin seda koos küpsejuustuga. Nii sai siis pidpäeva veedetud :D Inimesed pidutsesid juba kolmapäeval ära, kuna reedel oli vaja tööle jõuda.
Valitsusehoone ja üksikud tõrvikud
Palju kirutud kuuseke ja toomkirik
Täna sai ühele ainele joon alla tõmmatud. Hinded ja ainepunktid saame alles jaanuaris, kuna õppejõud on väga laisk. Ilma liialdusteta. Loengud on tal ka alati ette valmistamata. Õnneks järgmised kolm aastat kirjutab ta oma doktoritööd. Aga nüüd tuleb uusi aineid välja hakata valima. Käisin täna esimest korda ka kurikuulsas Kelas (pensioniamet vms). Aga targemaks ei saanud. Onu, kelle käest infot tahtsin, oli muumaalane ja ma pole kindel kas ta minust päris õigesti aru sai. Saatis mind oma küsimusega maksuametisse igatahes.
Laupäeval käisime Margotiga kinos. Seekord vaatasime 1971. aasta filmi "Family Life". Soovitan soojalt. Ja režissööriks legendaarne Ken Loach. Ma ainult ei kujuta ette, kust nii vanu filme saab. No ilmselt on võimalik ka kusagilt tõmmata(not recommended).
Täna sain juba ühe jõulukallistuse ühelt sakslaselt ja postkaardi Rootsimaalt. Ja sis jõudis kohale, et jõulud on ju kohe ukse ees :D Siis üks saksa tüdruk hakkas ühikas all lifti oodates minuga rääkima. Selgus, et elame samal korrusel ja küsis, miks ta mind kunagi näinud pole. Ma pole seega ainuke, kelle arvates ühikas ülivaikne on. Ta polevat meie korrusel kedagi liikumas näinud. Ma ikka paari noormeest olen. Ja oma korterinaabrit näen ka korra nädalas. Aga ütlesin siis talle, et võib mu uksele koputada kui mingi mure on :) Õde soovitas mul kõrvalerialaks saksa keele võtta :D Ma arvasin, et võtan jah kõik keeled. Keeleinimene nagu ma olen. Ärge nüüd seda tõsiselt võtke.
Sel neljapäeval on meie õppeaine inimestel glögi-juhla (koos õppejõududega). Aga jutud käivad, et parem pidu tuleb pärast seda :D No saab näha.
17.12 igatahes randun kodumaale ja jään vähe pikemaks ajaks. Kel soovi näha, võtab ühendust. Ja ise hakkan ka teid tüütama ;)
Aa ja 14.-21. jaanuar on mu tuba bukitud. Kes külla tahab tulla, siis arvestagu sellega ;)
Nägudeni! Oder bis bald! :D
Sain lõpuks telefonist pildid ka arvutisse. Aega võttis, aga asja sai :)Mõned hilissuvised piktuurid:
Hakaniemen ranta
Suvilahti "Arjen aarteet" -näitus
Suvilahti ja eestlaste eksponaat
Noh, jällegi üks nädalake möödas. Selle aja jooksul käisime Heleniga toredal kontserdil, saime mõlemad üliõpilase hinnaga kõhud täis ja reivisime Nokia tehases. Jessie Ware on päris elus muide veel kiftim ja huumorisoont on tal ka. Kontserdisaal oli puupüsti rahvast täis, aga mahutasime end ikka kuidagi tagumisse rivvi. Samal päeval tegin oma kolm eksamit ära. See pole veel kindel, kas ka sooritasin. Homme selgub minu saatus. Haigemaid eksameid annab soovida.
Eelmisel neljapäeval pidasid soomalsed iseseisvuspäeva (kui keegi veel ei teadnud). Eesti meedias vist kajastati seda hirmus palju. Üliõpilastel on siin kombeks tõrvikutega rogkäigul osaleda ja siis kogunetakse Senati platsile toomkiriku ette. Jõudsin ainult platsile kahjuks. Aga seal oli võimas tunne. Korporatsioonide esindajad seisid kõige ülemisel kirikutrepil ja keskel oli meeskoor. Ja siis nad laulsid isamaalisi laule ning Helsingi linnapea ja paar üliõpilaste esindajat pidasid kõnet. Mul tuli kohe pisar silma :D Ja kirikukellade kontsert oli ka. Ümberringi kolme kiriku kellad lõid vaheldumisi. Kodus avasin emme keedetud murakamoosi purgi ja sõin seda koos küpsejuustuga. Nii sai siis pidpäeva veedetud :D Inimesed pidutsesid juba kolmapäeval ära, kuna reedel oli vaja tööle jõuda.
Valitsusehoone ja üksikud tõrvikud
Palju kirutud kuuseke ja toomkirik
Täna sai ühele ainele joon alla tõmmatud. Hinded ja ainepunktid saame alles jaanuaris, kuna õppejõud on väga laisk. Ilma liialdusteta. Loengud on tal ka alati ette valmistamata. Õnneks järgmised kolm aastat kirjutab ta oma doktoritööd. Aga nüüd tuleb uusi aineid välja hakata valima. Käisin täna esimest korda ka kurikuulsas Kelas (pensioniamet vms). Aga targemaks ei saanud. Onu, kelle käest infot tahtsin, oli muumaalane ja ma pole kindel kas ta minust päris õigesti aru sai. Saatis mind oma küsimusega maksuametisse igatahes.
Laupäeval käisime Margotiga kinos. Seekord vaatasime 1971. aasta filmi "Family Life". Soovitan soojalt. Ja režissööriks legendaarne Ken Loach. Ma ainult ei kujuta ette, kust nii vanu filme saab. No ilmselt on võimalik ka kusagilt tõmmata(not recommended).
Täna sain juba ühe jõulukallistuse ühelt sakslaselt ja postkaardi Rootsimaalt. Ja sis jõudis kohale, et jõulud on ju kohe ukse ees :D Siis üks saksa tüdruk hakkas ühikas all lifti oodates minuga rääkima. Selgus, et elame samal korrusel ja küsis, miks ta mind kunagi näinud pole. Ma pole seega ainuke, kelle arvates ühikas ülivaikne on. Ta polevat meie korrusel kedagi liikumas näinud. Ma ikka paari noormeest olen. Ja oma korterinaabrit näen ka korra nädalas. Aga ütlesin siis talle, et võib mu uksele koputada kui mingi mure on :) Õde soovitas mul kõrvalerialaks saksa keele võtta :D Ma arvasin, et võtan jah kõik keeled. Keeleinimene nagu ma olen. Ärge nüüd seda tõsiselt võtke.
Sel neljapäeval on meie õppeaine inimestel glögi-juhla (koos õppejõududega). Aga jutud käivad, et parem pidu tuleb pärast seda :D No saab näha.
17.12 igatahes randun kodumaale ja jään vähe pikemaks ajaks. Kel soovi näha, võtab ühendust. Ja ise hakkan ka teid tüütama ;)
Aa ja 14.-21. jaanuar on mu tuba bukitud. Kes külla tahab tulla, siis arvestagu sellega ;)
Nägudeni! Oder bis bald! :D
Sain lõpuks telefonist pildid ka arvutisse. Aega võttis, aga asja sai :)Mõned hilissuvised piktuurid:
Hakaniemen ranta
Suvilahti "Arjen aarteet" -näitus
Suvilahti ja eestlaste eksponaat
Wednesday, November 28, 2012
Keskiviikko-kroko täs moi
Enne pikka pausi mõned read...
Teatris on käidud ja Jeesuse-näidend nähtud. Ma suutsin muidugi oma üliõpilaskaardi koju unustada. Kuna Margot ostis eelmüügist piletid, siis tuli igaks juhuks ka soodustust tõendav dokument kaasa võtta. Üleüldse olen ma hakanud liiga palju unustama. Ja hilinema. Mõtlen ilmselt liiga paljudele asjadele korraga. Või on see vanadus? :D Võta näpust (üks rõvedamaid väljendeid eesti keeles). Aga kaarti ei küsitud ja paanika rauges. Etendusel tuli muidugi ära ka nali Eesti ehitajate kohta. Näitleja küsis publikult eesti keeles, et kas siin on mõni eestlane, kes meil kabelit aitaks ehitada. Mõte oli selles, et soomlased ise ei saa hakkama, kuigi rabavad tööd nagu segased. Noo ja publiku hulgast tõusiski üks käsi :D Meie need polnud. Muidu nagu näitlejad olid head, aga mingit ülinaljakat hetke väga ei tekkinud. Teater ise paikneb suhteliselt varjatud kohas kusagil Kallios ja seal läheduses asub ka soomlaste nö. lavakas.
Ma ei tea, kas ma juba mainisin, aga Helsingis Senaatintoril on üks väga kole kuusk (seal võetakse ka uus aasta vastu). Kuidagi väga rääbu ja inetult ehitud. Suurte metsade maa ei saanud siis pealinna ilusat kuuske püsti pandud. Häbi lugu. Üks õppejõud küsis ka, mida me jõulukuusest arvame. Tema arvatest ääretult jube kuusk. Aga Aleksanterinkatu särab tuledes ja pimedaga (mis saabub ju kella 15 ajal)on seal lausa lust kõndida :D
Täna käisin Ateneumis, kuna üliõpilastele oli terve päev prii pääse. Hetkel on seal rändnäitusena 52 sielua ehk 52 erineva kunstniku sümbolistlikud, luulelised, sürrealistlikud ja müstilised tõlgendused loodusest. Näiteks olid esindatud sellised kunstnikud nagu van Gogh, Gauguin, Monet, Munch (aga kahjuks mitte Karjet), Kandinsky jne. Loomulikult ei puudunud ka Gallen-Kallela :D Minu jaoks jäi näitus natuke lahjaks ja suurt kunstielamust nagu ei saanud. Pealegi oli Monet esindatud ainult ühe tööga. Rahvast oli õnneks parajalt, vahepeal ehk tekkis maali vaatamisel sabasid.
Vot sellised lood.
Ja kes elada ei oska, siis üks koomiks teile. Soomekeelne küll.
http://nyt.fi/20121128-fok_it-158/
Teatris on käidud ja Jeesuse-näidend nähtud. Ma suutsin muidugi oma üliõpilaskaardi koju unustada. Kuna Margot ostis eelmüügist piletid, siis tuli igaks juhuks ka soodustust tõendav dokument kaasa võtta. Üleüldse olen ma hakanud liiga palju unustama. Ja hilinema. Mõtlen ilmselt liiga paljudele asjadele korraga. Või on see vanadus? :D Võta näpust (üks rõvedamaid väljendeid eesti keeles). Aga kaarti ei küsitud ja paanika rauges. Etendusel tuli muidugi ära ka nali Eesti ehitajate kohta. Näitleja küsis publikult eesti keeles, et kas siin on mõni eestlane, kes meil kabelit aitaks ehitada. Mõte oli selles, et soomlased ise ei saa hakkama, kuigi rabavad tööd nagu segased. Noo ja publiku hulgast tõusiski üks käsi :D Meie need polnud. Muidu nagu näitlejad olid head, aga mingit ülinaljakat hetke väga ei tekkinud. Teater ise paikneb suhteliselt varjatud kohas kusagil Kallios ja seal läheduses asub ka soomlaste nö. lavakas.
Ma ei tea, kas ma juba mainisin, aga Helsingis Senaatintoril on üks väga kole kuusk (seal võetakse ka uus aasta vastu). Kuidagi väga rääbu ja inetult ehitud. Suurte metsade maa ei saanud siis pealinna ilusat kuuske püsti pandud. Häbi lugu. Üks õppejõud küsis ka, mida me jõulukuusest arvame. Tema arvatest ääretult jube kuusk. Aga Aleksanterinkatu särab tuledes ja pimedaga (mis saabub ju kella 15 ajal)on seal lausa lust kõndida :D
Täna käisin Ateneumis, kuna üliõpilastele oli terve päev prii pääse. Hetkel on seal rändnäitusena 52 sielua ehk 52 erineva kunstniku sümbolistlikud, luulelised, sürrealistlikud ja müstilised tõlgendused loodusest. Näiteks olid esindatud sellised kunstnikud nagu van Gogh, Gauguin, Monet, Munch (aga kahjuks mitte Karjet), Kandinsky jne. Loomulikult ei puudunud ka Gallen-Kallela :D Minu jaoks jäi näitus natuke lahjaks ja suurt kunstielamust nagu ei saanud. Pealegi oli Monet esindatud ainult ühe tööga. Rahvast oli õnneks parajalt, vahepeal ehk tekkis maali vaatamisel sabasid.
Vot sellised lood.
Ja kes elada ei oska, siis üks koomiks teile. Soomekeelne küll.
http://nyt.fi/20121128-fok_it-158/
Friday, November 23, 2012
Voi p....perjantai!
Haidihou good fellows! Olen uhkes üksinduses ja naudin reedet. Kolmapäeva hommikul läks boksinaaber Tamperre ja soovis head nädalavahetust. Tänast hommikut alustasin pesutoas, mis oli täiesti inimtühi. Seejärel klopsisin midagi oma uurimustöösse kokku ja avastasin, et vaja oleks lisamaterjale. Lõunatasin Kiievi kotleti seltsis, mis maitses ülihea. Siis kõndisin Kaisa-majja ja otsisin raamatuid traditsioonide kohta, aga ei leidnud sobivaid. Tühja kah, läksin küünlaid ostma. Ei leidnud midagi odavat ega allahinnatut. Ostsin Anttilast hoopis ilupadjapüüri (allahinnatud) ning kodus toppisin selle vatiini täis. Pühkisin karvapallid kokku ja kirjutasin inimestele kirju. Homme lähen igatahes teatrisse ja ülejäänud aja kirjutan uurimustööd vms. Ma ise ka täpselt ei tea, mis see on. Võtsin teemaks jõulud. Ja see osutus väga keeruliseks :D Teooriat jagub.
Aga nädal on möödunud väga meeleolukalt. Esmaspäeval tegime sakslase ja soomlasega ettekande ning saime kiita :D Eesti keele kohta tuli nii mõnigi küsimus ja sain veel pärast loengut ühelt jaapanlaselt ka kiita, et väga põnev oli :D Nojah, kokku esinesime oma tund aega. Teisipäeval on muutunud traditsiooniks käia Johanaga ja Margotiga koos lõunal. Johana oli ühele oma tšehhi sõbrannale nimepäevaks luuletuse kirjutanud ja see oli minu meelest väga armas. Mõnest sõnast sain aru ka, mis vene keelt meenutasid.
Kolmapäeval käis Andres Helsingis. Kuna Eestis pole arsti, kes oleks just puusadele spetsialiseerunud, tuli tal siia sõita. Tegin just süüa kui Ats helistas ja juhatasin ta siia. Jõudis ilusti enne arstile minekut kõhu täis süüa :) Väga heade uudistega ta sealt küll ei naasnud, aga vähemalt sai oma hädas selgusele. Istusime veel tunnikese kohvikus ja rääkisime maast ja ilmast. Arst oli talle nii A4 pikkuse haigusloo kirjutanud, aga soome keeles. Viskasin ka pilgu peale, aga lihtne seda just lugeda polnud :D Ja siis saatsin Atsi veel Länsisadamasse, kus ma polnud head neli aastat käinud. Ei tundnud seda kanti enam äragi, nii palju on ümberringi ehitatud.
Selliseid ootamatuid külalisi on nüüd käinud, aga varsti tuleb Helen ka :)Ja varsti on mu esimesed eksamid Helsingi ülikoolis ja siis tuleb iseseisvuspäev ja palju muud huvitavat :D Stay tuned!
Aga nädal on möödunud väga meeleolukalt. Esmaspäeval tegime sakslase ja soomlasega ettekande ning saime kiita :D Eesti keele kohta tuli nii mõnigi küsimus ja sain veel pärast loengut ühelt jaapanlaselt ka kiita, et väga põnev oli :D Nojah, kokku esinesime oma tund aega. Teisipäeval on muutunud traditsiooniks käia Johanaga ja Margotiga koos lõunal. Johana oli ühele oma tšehhi sõbrannale nimepäevaks luuletuse kirjutanud ja see oli minu meelest väga armas. Mõnest sõnast sain aru ka, mis vene keelt meenutasid.
Kolmapäeval käis Andres Helsingis. Kuna Eestis pole arsti, kes oleks just puusadele spetsialiseerunud, tuli tal siia sõita. Tegin just süüa kui Ats helistas ja juhatasin ta siia. Jõudis ilusti enne arstile minekut kõhu täis süüa :) Väga heade uudistega ta sealt küll ei naasnud, aga vähemalt sai oma hädas selgusele. Istusime veel tunnikese kohvikus ja rääkisime maast ja ilmast. Arst oli talle nii A4 pikkuse haigusloo kirjutanud, aga soome keeles. Viskasin ka pilgu peale, aga lihtne seda just lugeda polnud :D Ja siis saatsin Atsi veel Länsisadamasse, kus ma polnud head neli aastat käinud. Ei tundnud seda kanti enam äragi, nii palju on ümberringi ehitatud.
Selliseid ootamatuid külalisi on nüüd käinud, aga varsti tuleb Helen ka :)Ja varsti on mu esimesed eksamid Helsingi ülikoolis ja siis tuleb iseseisvuspäev ja palju muud huvitavat :D Stay tuned!
Sunday, November 18, 2012
Koulusta kirjastoon, kirjastosta kotiin
Tere-tere! Leidsin lõpuks aja, et oma jutud kirja panna. Niisiis. Eelmisel reedel saabusime õde Kadriga Leppäsuonkatu residentsi. Kuna meil oli reisiväsimus, siis püsisime kodus. Laupäeval tegime ekskurssi ja käisime talveriideid ostmas. Viimaseid küll vist niipea kasutada ei saa, aga ükskord ehk ikka. Pidime rohkem Kadrile asju vaatama, aga kus ma siis tühjade kätega sain jääda :D Sama päeva õhtul jõudsime ka diskule. Nüüd on siis lõpuks minu kauaoodatud üritus külastatud. Tantsida sai täitsa kenasti, vahepeal lendas kusagilt jooke peale ja sai mõned väiksed poisid rajalt maha tõmmatud. Seltskond oli just kui esimese kursuse loengult äsja saabunud. Olin veidi hämmingus, kuna mõtlesin et sellist muusikat, mida seal mängitakse, kuulavad vähe vanemad inimesed. Aga oli paar meist vanemat pidulist ka. Pühapäeval sai siis päevaotsa magatud.
Nädalake möödus jällegi kiiresti ja koolitööde tähe all ning raamatukogudes kolamisega. Peame ühes aines rühmatööd tegema ning igas rühmas peab üks natiivi ehk soomlane olema. Meie rühm koosneb minust, ühest saksa ja ühest soome tüdrukust. Kõigepealt otsisime raamatukogus kohta, kus oma asju arutada. Aga seal olid kõik ruumid kinni ja kõndisime nagu kanapead ringi. Lõpuks saime ühe lauakese õppimiskekuses. See on ikka väga nõme, kui keegi alguses initsiatiivi ei taha võtta ja lihtsalt istutakse ja ei teata millest rääkida. Ei tahtnud ka väga pealetükkiv olla, aga pidin millestki alustama :D Soomlasel on vist väga suva, kuidas ja mida me teeme. Sakslane on täielik fennofiil ja räägib aint keeleteadusterminites, aga oma lauseid saab väga vaevaliselt kokku. Õnneks on ta tark ja leidis head materjalid ja tegi meie esitluse jaoks ilusa Excel-tabeli :D Lisaks on ta ka arvutifriik. Peame võrdlema soome, eesti ja saksa keele laensõnade mugandumist oma keelde. Sakslane oli teinud mingi 5 slaidi saksa keelest ja ülipõhjalikult. Vaju või maa alla omapoolse panusega :D Lisaks tuleb kellelgi kogu kupatus kokku panna. Õhh. Need rühmatööd pole üldse toredad.
Sel reedel käisime Margotiga ühte Ungari filmi (Just the wind) vaatamas. Pärast seda oli tunne, et tahaks midagi väga lõbusat teha. No see oli ikka üks väga masendav kinoelamus. Iseenesest hästi tehtud ja Berliinis hõbekaru võitnud ja nii. Aga mis lõpp! Nägin kinos ka ühte ungarlasest koolikaaslast, kes oli emaga tulnud sama filmi vaatama. Koolis siis küsisin, mis ta sellest linateosest arvab. Ma ei hakka sisust rääkima, äkki keegi tahab Pöffile vaatama minna. Aga valmistuge sel juhul rusuvaks meeleoluks ;) Pärast koju jõudes üritasin filmile lihtsalt mitte mõelda ja panin hea muusika mängima :)
Vihmavarju on mul selle nädala jooksul ainult korra vaja läinud. Kui kedagi ilmajutud peaks huvitama :D Eile sadas terve päeva ja siis saigi rahulikult lugeda ja koristada. Õhtul käisid mul Kadri S. ja Tanel külas. Jõime teed ja sõime kooki ja ajasime niisama juttu. Ja nii need päevad mööduvad :)
Nädalake möödus jällegi kiiresti ja koolitööde tähe all ning raamatukogudes kolamisega. Peame ühes aines rühmatööd tegema ning igas rühmas peab üks natiivi ehk soomlane olema. Meie rühm koosneb minust, ühest saksa ja ühest soome tüdrukust. Kõigepealt otsisime raamatukogus kohta, kus oma asju arutada. Aga seal olid kõik ruumid kinni ja kõndisime nagu kanapead ringi. Lõpuks saime ühe lauakese õppimiskekuses. See on ikka väga nõme, kui keegi alguses initsiatiivi ei taha võtta ja lihtsalt istutakse ja ei teata millest rääkida. Ei tahtnud ka väga pealetükkiv olla, aga pidin millestki alustama :D Soomlasel on vist väga suva, kuidas ja mida me teeme. Sakslane on täielik fennofiil ja räägib aint keeleteadusterminites, aga oma lauseid saab väga vaevaliselt kokku. Õnneks on ta tark ja leidis head materjalid ja tegi meie esitluse jaoks ilusa Excel-tabeli :D Lisaks on ta ka arvutifriik. Peame võrdlema soome, eesti ja saksa keele laensõnade mugandumist oma keelde. Sakslane oli teinud mingi 5 slaidi saksa keelest ja ülipõhjalikult. Vaju või maa alla omapoolse panusega :D Lisaks tuleb kellelgi kogu kupatus kokku panna. Õhh. Need rühmatööd pole üldse toredad.
Sel reedel käisime Margotiga ühte Ungari filmi (Just the wind) vaatamas. Pärast seda oli tunne, et tahaks midagi väga lõbusat teha. No see oli ikka üks väga masendav kinoelamus. Iseenesest hästi tehtud ja Berliinis hõbekaru võitnud ja nii. Aga mis lõpp! Nägin kinos ka ühte ungarlasest koolikaaslast, kes oli emaga tulnud sama filmi vaatama. Koolis siis küsisin, mis ta sellest linateosest arvab. Ma ei hakka sisust rääkima, äkki keegi tahab Pöffile vaatama minna. Aga valmistuge sel juhul rusuvaks meeleoluks ;) Pärast koju jõudes üritasin filmile lihtsalt mitte mõelda ja panin hea muusika mängima :)
Vihmavarju on mul selle nädala jooksul ainult korra vaja läinud. Kui kedagi ilmajutud peaks huvitama :D Eile sadas terve päeva ja siis saigi rahulikult lugeda ja koristada. Õhtul käisid mul Kadri S. ja Tanel külas. Jõime teed ja sõime kooki ja ajasime niisama juttu. Ja nii need päevad mööduvad :)
Sunday, November 4, 2012
Morjens, morjens
Sain reedel sõnumi sisuga, et mind ei valitud lasteparki lapsehoidjaks. Ja ausalt öeldes polnud ma väga kurb. Väike küsimus ikka tekib, et miks siis? :D Aga sisetunnegi ütles, et see ei ole mulle ja nii ta läks. Tuleb jätkata tööotsinguid, elu sellest seisma ei jää :)
Reede õhtupoolikul käisin taaskord Kiasmas. Tuleb ju kõik, mis tasuta antakse, ära kasutada :D Pidime Margotiga sinna minema, aga siis tuli välja et meie eriala üliõpilaskonna omad kogunevad ka seal ja nii me ühinesime nendega. Läksime lausa giidiga tuurile. Aga oh häda, giidi polnud peaaegu üldse kuulda ja ta justkui närveeris. Lisaks tormas ta liiga kiiresti ühe teose juurest teise juurde. Järjest pudenes tema järel kõndijaid ka. Seekordne väljapanek oli kohati veidi nagu purkisittumine. No ei saa aru, miks peab keegi oma kehamõõtude järgi tehtud raudkastidesse tuhka raputama ja siis oma lapsepõlvekodust võetud linoleumi sinna maha panema. Või siis seisis ühe seina ääres kaltsuvaip, rullis. Okei, sinna oli kootud EU maade lipud ja asjal oli mingi tähendus. Aga wtf?! Minus tekitab see küsimusi, et mis on kunst ja kust jookseb piir? Aga oli ka väga lahedaid väljapanekuid. Saime isegi ühe kunstnikuga juttu rääkida. Seal on selline nurgake, kus saab tavaliselt mingit näputööd teha või joonistada ja kus istus parasjagu üks iraanlane. Ta tegi mingit väga huvitavat asja - lükkis nõela ja niidi abil väikseid litreid või pärlikese kokku. Nendest moodustus siis vaibake, kuhu oli sisse kirjutatud erinevaid lauseid muumaalaste kohta, mida mees tänaval või metroos kuulnud oli. Mõni oli ikka väga räige lause ja eriti puudutasid need tumedanahalisi. Hiljem nägime sama mehe töid ka näitusel ja sealt selgus, et ta oli Iraanis tagakiusatud ja teisitimõtleja ning põgenes passita Itaaliasse ja sealt siis Soome. Tolles samas litritehnikas (ei oska sellele nimetust anda) oli ta teinud erinevate riikide viisad. Ilmselt tal seda vaba aega ikka jagus, kuna see töö võtab meeletult aega. Siis oli seal veel selline väljapanek, kus seinal rippusid joonistused erineva sisuga kastidest või kilekottidest ja kõike polnud silmaga näha. Siis rippusid seinal iPodid ning sai kuulata, kuidas mingi tädi loetleb neid asju, mis kottides-kastides on. Alguses seisime Margotiga seina juures ja panime klapid pähe ning keerutasime siis ja mõtlesime, et ei näe ju niimoodi midagi. Aga äkki tuli kusagilt valvurimees ja tõstis plaadikese, millel iPod kinni oli, lihtsalt konksu otsast ära :D No nalja oli ikka nabani. Tuiasime seal näituse sulgumiseni ringi ja pärast seda viisid jalad meid mbaari. Kuna me ei tundnud kõik omavahel, siis oli hea võimalus tuttavaks saada. Seltskonnas olid lisaks mulle ja Margotile veel üks eestlane, prantslane, sakslane ja kanadalane. Need kaks viimast on siin juba päris kaua elanud ja õppinud, seega rääkisid väga head soome keelt. Ja siis kujuneski nii, et me neljakesti rääkisime omavahel ja eestlane-prantslane omavahel. Hiljem liitus meiega kanadalase soomlasest peika. Nad on mõlemad komi keele fanatid ja sellised omamoodi :D Nad on Tartus käinud ja tahavad Võrru minna. No ikka tõsised sellised soome-ugri keelte teadlased, ka välimuselt. Too kanadalane tunneb minu kunagist udmurdi keele õpetajat ja nad kohtusid kusagil kas Udmurdimaal või mujal seal läheduses :D Maailm tundus jälle nii väiksena. Üks ootamatult tore õhtu oli :)
Eile veetsid soomlased hingedepäeva. Kuna mul on siin ületee kohe kalmistu, läks kõikseemees loomulikult sinna. Ikka tõsine püha on see. Läksin kusagil 4 ajal kõndima ja kuna mu ring on ümber kalmistu, siis nägin seda mässu lähemalt. No läksin ka natuke meelega, et asja teha sinna :D Meenutas natuke laulupidu - tohutult autosid, lastel olid õhupallid käes, jalutati peredekaupa kalmistule. Paljudel olid kuuseokstest pärjad käes. Kalmistu lausa kihas inimestest. Tuldi ka taksoga ning bussidega kohale. Poed olid eile suletud. Ma ei teadnud, et hingedepäev soomlaste jaoks nii tähtis on. Aga kristlik rahvas nagu nad on, siis võib ju mõista.
Täna tulevad vanemad ja vanaema külla :) Laps saab nüüd ometi kartulit ja õunu :D
Reede õhtupoolikul käisin taaskord Kiasmas. Tuleb ju kõik, mis tasuta antakse, ära kasutada :D Pidime Margotiga sinna minema, aga siis tuli välja et meie eriala üliõpilaskonna omad kogunevad ka seal ja nii me ühinesime nendega. Läksime lausa giidiga tuurile. Aga oh häda, giidi polnud peaaegu üldse kuulda ja ta justkui närveeris. Lisaks tormas ta liiga kiiresti ühe teose juurest teise juurde. Järjest pudenes tema järel kõndijaid ka. Seekordne väljapanek oli kohati veidi nagu purkisittumine. No ei saa aru, miks peab keegi oma kehamõõtude järgi tehtud raudkastidesse tuhka raputama ja siis oma lapsepõlvekodust võetud linoleumi sinna maha panema. Või siis seisis ühe seina ääres kaltsuvaip, rullis. Okei, sinna oli kootud EU maade lipud ja asjal oli mingi tähendus. Aga wtf?! Minus tekitab see küsimusi, et mis on kunst ja kust jookseb piir? Aga oli ka väga lahedaid väljapanekuid. Saime isegi ühe kunstnikuga juttu rääkida. Seal on selline nurgake, kus saab tavaliselt mingit näputööd teha või joonistada ja kus istus parasjagu üks iraanlane. Ta tegi mingit väga huvitavat asja - lükkis nõela ja niidi abil väikseid litreid või pärlikese kokku. Nendest moodustus siis vaibake, kuhu oli sisse kirjutatud erinevaid lauseid muumaalaste kohta, mida mees tänaval või metroos kuulnud oli. Mõni oli ikka väga räige lause ja eriti puudutasid need tumedanahalisi. Hiljem nägime sama mehe töid ka näitusel ja sealt selgus, et ta oli Iraanis tagakiusatud ja teisitimõtleja ning põgenes passita Itaaliasse ja sealt siis Soome. Tolles samas litritehnikas (ei oska sellele nimetust anda) oli ta teinud erinevate riikide viisad. Ilmselt tal seda vaba aega ikka jagus, kuna see töö võtab meeletult aega. Siis oli seal veel selline väljapanek, kus seinal rippusid joonistused erineva sisuga kastidest või kilekottidest ja kõike polnud silmaga näha. Siis rippusid seinal iPodid ning sai kuulata, kuidas mingi tädi loetleb neid asju, mis kottides-kastides on. Alguses seisime Margotiga seina juures ja panime klapid pähe ning keerutasime siis ja mõtlesime, et ei näe ju niimoodi midagi. Aga äkki tuli kusagilt valvurimees ja tõstis plaadikese, millel iPod kinni oli, lihtsalt konksu otsast ära :D No nalja oli ikka nabani. Tuiasime seal näituse sulgumiseni ringi ja pärast seda viisid jalad meid mbaari. Kuna me ei tundnud kõik omavahel, siis oli hea võimalus tuttavaks saada. Seltskonnas olid lisaks mulle ja Margotile veel üks eestlane, prantslane, sakslane ja kanadalane. Need kaks viimast on siin juba päris kaua elanud ja õppinud, seega rääkisid väga head soome keelt. Ja siis kujuneski nii, et me neljakesti rääkisime omavahel ja eestlane-prantslane omavahel. Hiljem liitus meiega kanadalase soomlasest peika. Nad on mõlemad komi keele fanatid ja sellised omamoodi :D Nad on Tartus käinud ja tahavad Võrru minna. No ikka tõsised sellised soome-ugri keelte teadlased, ka välimuselt. Too kanadalane tunneb minu kunagist udmurdi keele õpetajat ja nad kohtusid kusagil kas Udmurdimaal või mujal seal läheduses :D Maailm tundus jälle nii väiksena. Üks ootamatult tore õhtu oli :)
Eile veetsid soomlased hingedepäeva. Kuna mul on siin ületee kohe kalmistu, läks kõikseemees loomulikult sinna. Ikka tõsine püha on see. Läksin kusagil 4 ajal kõndima ja kuna mu ring on ümber kalmistu, siis nägin seda mässu lähemalt. No läksin ka natuke meelega, et asja teha sinna :D Meenutas natuke laulupidu - tohutult autosid, lastel olid õhupallid käes, jalutati peredekaupa kalmistule. Paljudel olid kuuseokstest pärjad käes. Kalmistu lausa kihas inimestest. Tuldi ka taksoga ning bussidega kohale. Poed olid eile suletud. Ma ei teadnud, et hingedepäev soomlaste jaoks nii tähtis on. Aga kristlik rahvas nagu nad on, siis võib ju mõista.
Täna tulevad vanemad ja vanaema külla :) Laps saab nüüd ometi kartulit ja õunu :D
Thursday, November 1, 2012
Muutoksia ilmassa!
Juhhei! Vabandan vähese blogimise pärast. Aga vahel lihtsalt pole inspiratsiooni ega tahtmist kirjutada :) Kuid meil siin hakkab vaikselt muutusi toimuma. Korterinaaber on pärast vaheaega hakanud süüa tegema(!) Eile praadis muna näiteks. Siis otsustas ta kaks kuud kraanikausi kõrval seisnud nõud ära pesta. Suure hooga pesi mõned mu noad-kahvlid ka ära :D Eile õhtul sättis ta kusagile välja ja muretses võtmete tuppa unustamise pärast. Ma siis seletasin, et jätan tuppa minnes alati ukse lukust lahti või teine variant on võtmed kaela riputada :D Täna oli ta oma toa ukse hoopis pärani jätnud ja sealt paistis ikka kena korralagedus :D Aga kõigele vaatamata on ta väga tore :D
Vaheajalt tagasi tulles oli mu postkast vahepeal täitunud. Muu hulgas oli seal teade, et osalen ülikooli heaolu küsitluses. Et igast teaduskonnast valitakse teatud hulk inimesi ja saadetakse neile küsimustik. Lisaks loositakse vastanute vahel mingeid kuponge välja. Vahva. Iga kuu saan ka isikliku üliõpilaslehe, mis on muide väga asjalik. Meenutab natuke Ekspressi lisa Areeni. Pole veel nii head õlikooli ajalehte näinud. Nad hiljaaegu uuendasid ka seda.
Ikka ja jälle pean kiitma koolitoitu :D Eriti selle resto toitu, mis asub siin minu lähedal (Hämäläisten ylioppilassäätiön osakuntabaari. Täna oli menüüs kalagratiini. Teadmata, mis see täpselt on, palusin endalegi ühe. Sain ülimaitsva lõheroa. Ja lisaks kõigele oli salativaliku juures seemned! :D No nii tore. Täna seal hämäläistes köögipoiss ja teenindaja viskasid omavahel nalja. Siis teenindaja teatas millegi peale, et laupäeval on mingi "pyhän miesten päivä" ja köögipoiss ei saanud aru. Siis ma pidin vahele segama ja ütlema, et pyhäinpäivä on ju :D Köögipoiss jäi rahule. Jaaa mis seal salata, sellest baarist ei puudu tihti ka silmailu :D
Vaheajalt tulles polnud Helsingis lumeraasugi. Rääkimata lörtsist. Kole vara läheb pimedaks ainult, nagu põhjapool ikka :) Sel nädalal toimub siin põhjamaade kultuurinädal nimega TING. Mind väga üllatas, et ka Eesti on sinna osaliselt kaasatud. Küll ainult nukuteatrietenduse, Piibu ja Tuudiga ja paari jazz-muusika üritusega. Aga asi seegi :) Uhke tunne oli näha Eestit Soome, Rootsi, Taani, Norra ja Islandiga samas rühmas. Kuigi kahtlasevõitu see Eesti põhjamaade hulka arvamine on.
Täna oli siis see tähtis päev, kui käisin tööintervjuul. Sinna spordiklubisse jõudes võttis mind vastu ülisõbralik administraator ja juhatas istuma. Ootasin siis ja vahtisin ringi. Järsku mingi mees juhatas mind edasi ja astusin lastetuppa. Seal oli lisaks intervjueerijale veel üks hoidja, kes ennast tutvustas ja kättpidi teretas. Siis istusime Milkaga sohvale ja vestlesime :D Kõigepealt küsis ta minult peaagu kõik küsimused, mida töövestlusel peab küsima ja pani vastused kirja. Siis tutvustas ta mulle töökorda ja rääkis, et põhiliselt tuuakse sinna väikseid alla aastaseid lapsi ning vahel on neid seal koguni 9 korraga :D Noh, mis seal ikka. Väga sõbralik ja tore neiu oli, selline minuvanune ehk. Kuna ta teadis, et olin vaheajal Eestis, siis küsis lõpus et kuidas seal oli ja teatas, et ta ristiema on eestlane ning elab Tallinnas. Milkale väga meeldib Tallinnas :D Arvan, et intervjuu läks hästi. Homme-ülehomme saab ehk teada, kas olen vastu võetud. Vot sedapsi. Lisan mõned piktuurid ka. Mulle väga meeldib oma toa aknast päikeseloojangut pildistada :D Ja eile tegin omale hunniku quesadillasid guacomolo kastmega. Jamie inspireeris :D
Vaheajalt tagasi tulles oli mu postkast vahepeal täitunud. Muu hulgas oli seal teade, et osalen ülikooli heaolu küsitluses. Et igast teaduskonnast valitakse teatud hulk inimesi ja saadetakse neile küsimustik. Lisaks loositakse vastanute vahel mingeid kuponge välja. Vahva. Iga kuu saan ka isikliku üliõpilaslehe, mis on muide väga asjalik. Meenutab natuke Ekspressi lisa Areeni. Pole veel nii head õlikooli ajalehte näinud. Nad hiljaaegu uuendasid ka seda.
Ikka ja jälle pean kiitma koolitoitu :D Eriti selle resto toitu, mis asub siin minu lähedal (Hämäläisten ylioppilassäätiön osakuntabaari. Täna oli menüüs kalagratiini. Teadmata, mis see täpselt on, palusin endalegi ühe. Sain ülimaitsva lõheroa. Ja lisaks kõigele oli salativaliku juures seemned! :D No nii tore. Täna seal hämäläistes köögipoiss ja teenindaja viskasid omavahel nalja. Siis teenindaja teatas millegi peale, et laupäeval on mingi "pyhän miesten päivä" ja köögipoiss ei saanud aru. Siis ma pidin vahele segama ja ütlema, et pyhäinpäivä on ju :D Köögipoiss jäi rahule. Jaaa mis seal salata, sellest baarist ei puudu tihti ka silmailu :D
Vaheajalt tulles polnud Helsingis lumeraasugi. Rääkimata lörtsist. Kole vara läheb pimedaks ainult, nagu põhjapool ikka :) Sel nädalal toimub siin põhjamaade kultuurinädal nimega TING. Mind väga üllatas, et ka Eesti on sinna osaliselt kaasatud. Küll ainult nukuteatrietenduse, Piibu ja Tuudiga ja paari jazz-muusika üritusega. Aga asi seegi :) Uhke tunne oli näha Eestit Soome, Rootsi, Taani, Norra ja Islandiga samas rühmas. Kuigi kahtlasevõitu see Eesti põhjamaade hulka arvamine on.
Täna oli siis see tähtis päev, kui käisin tööintervjuul. Sinna spordiklubisse jõudes võttis mind vastu ülisõbralik administraator ja juhatas istuma. Ootasin siis ja vahtisin ringi. Järsku mingi mees juhatas mind edasi ja astusin lastetuppa. Seal oli lisaks intervjueerijale veel üks hoidja, kes ennast tutvustas ja kättpidi teretas. Siis istusime Milkaga sohvale ja vestlesime :D Kõigepealt küsis ta minult peaagu kõik küsimused, mida töövestlusel peab küsima ja pani vastused kirja. Siis tutvustas ta mulle töökorda ja rääkis, et põhiliselt tuuakse sinna väikseid alla aastaseid lapsi ning vahel on neid seal koguni 9 korraga :D Noh, mis seal ikka. Väga sõbralik ja tore neiu oli, selline minuvanune ehk. Kuna ta teadis, et olin vaheajal Eestis, siis küsis lõpus et kuidas seal oli ja teatas, et ta ristiema on eestlane ning elab Tallinnas. Milkale väga meeldib Tallinnas :D Arvan, et intervjuu läks hästi. Homme-ülehomme saab ehk teada, kas olen vastu võetud. Vot sedapsi. Lisan mõned piktuurid ka. Mulle väga meeldib oma toa aknast päikeseloojangut pildistada :D Ja eile tegin omale hunniku quesadillasid guacomolo kastmega. Jamie inspireeris :D
Subscribe to:
Posts (Atom)





