Morjens, morjens

Sain reedel sõnumi sisuga, et mind ei valitud lasteparki lapsehoidjaks. Ja ausalt öeldes polnud ma väga kurb. Väike küsimus ikka tekib, et miks siis? :D Aga sisetunnegi ütles, et see ei ole mulle ja nii ta läks. Tuleb jätkata tööotsinguid, elu sellest seisma ei jää :)

Reede õhtupoolikul käisin taaskord Kiasmas. Tuleb ju kõik, mis tasuta antakse, ära kasutada :D Pidime Margotiga sinna minema, aga siis tuli välja et meie eriala üliõpilaskonna omad kogunevad ka seal ja nii me ühinesime nendega. Läksime lausa giidiga tuurile. Aga oh häda, giidi polnud peaaegu üldse kuulda ja ta justkui närveeris. Lisaks tormas ta liiga kiiresti ühe teose juurest teise juurde. Järjest pudenes tema järel kõndijaid ka. Seekordne väljapanek oli kohati veidi nagu purkisittumine. No ei saa aru, miks peab keegi oma kehamõõtude järgi tehtud raudkastidesse tuhka raputama ja siis oma lapsepõlvekodust võetud linoleumi sinna maha panema. Või siis seisis ühe seina ääres kaltsuvaip, rullis. Okei, sinna oli kootud EU maade lipud ja asjal oli mingi tähendus. Aga wtf?! Minus tekitab see küsimusi, et mis on kunst ja kust jookseb piir? Aga oli ka väga lahedaid väljapanekuid. Saime isegi ühe kunstnikuga juttu rääkida. Seal on selline nurgake, kus saab tavaliselt mingit näputööd teha või joonistada ja kus istus parasjagu üks iraanlane. Ta tegi mingit väga huvitavat asja - lükkis nõela ja niidi abil väikseid litreid või pärlikese kokku. Nendest moodustus siis vaibake, kuhu oli sisse kirjutatud erinevaid lauseid muumaalaste kohta, mida mees tänaval või metroos kuulnud oli. Mõni oli ikka väga räige lause ja eriti puudutasid need tumedanahalisi. Hiljem nägime sama mehe töid ka näitusel ja sealt selgus, et ta oli Iraanis tagakiusatud ja teisitimõtleja ning põgenes passita Itaaliasse ja sealt siis Soome. Tolles samas litritehnikas (ei oska sellele nimetust anda) oli ta teinud erinevate riikide viisad. Ilmselt tal seda vaba aega ikka jagus, kuna see töö võtab meeletult aega. Siis oli seal veel selline väljapanek, kus seinal rippusid joonistused erineva sisuga kastidest või kilekottidest ja kõike polnud silmaga näha. Siis rippusid seinal iPodid ning sai kuulata, kuidas mingi tädi loetleb neid asju, mis kottides-kastides on. Alguses seisime Margotiga seina juures ja panime klapid pähe ning keerutasime siis ja mõtlesime, et ei näe ju niimoodi midagi. Aga äkki tuli kusagilt valvurimees ja tõstis plaadikese, millel iPod kinni oli, lihtsalt konksu otsast ära :D No nalja oli ikka nabani. Tuiasime seal näituse sulgumiseni ringi ja pärast seda viisid jalad meid mbaari. Kuna me ei tundnud kõik omavahel, siis oli hea võimalus tuttavaks saada. Seltskonnas olid lisaks mulle ja Margotile veel üks eestlane, prantslane, sakslane ja kanadalane. Need kaks viimast on siin juba päris kaua elanud ja õppinud, seega rääkisid väga head soome keelt. Ja siis kujuneski nii, et me neljakesti rääkisime omavahel ja eestlane-prantslane omavahel. Hiljem liitus meiega kanadalase soomlasest peika. Nad on mõlemad komi keele fanatid ja sellised omamoodi :D Nad on Tartus käinud ja tahavad Võrru minna. No ikka tõsised sellised soome-ugri keelte teadlased, ka välimuselt. Too kanadalane tunneb minu kunagist udmurdi keele õpetajat ja nad kohtusid kusagil kas Udmurdimaal või mujal seal läheduses :D Maailm tundus jälle nii väiksena. Üks ootamatult tore õhtu oli :)

Eile veetsid soomlased hingedepäeva. Kuna mul on siin ületee kohe kalmistu, läks kõikseemees loomulikult sinna. Ikka tõsine püha on see. Läksin kusagil 4 ajal kõndima ja kuna mu ring on ümber kalmistu, siis nägin seda mässu lähemalt. No läksin ka natuke meelega, et asja teha sinna :D Meenutas natuke laulupidu - tohutult autosid, lastel olid õhupallid käes, jalutati peredekaupa kalmistule. Paljudel olid kuuseokstest pärjad käes. Kalmistu lausa kihas inimestest. Tuldi ka taksoga ning bussidega kohale. Poed olid eile suletud. Ma ei teadnud, et hingedepäev soomlaste jaoks nii tähtis on. Aga kristlik rahvas nagu nad on, siis võib ju mõista.

Täna tulevad vanemad ja vanaema külla :) Laps saab nüüd ometi kartulit ja õunu :D