Taidetta ja disainia

Tere, mu kallid Kuna elu siin on kulgenud küllaltki rahulikult ja võibolla mitte nii huvitavalt, siis on kirjutamine soiku jäänud. Üle-eelmisel nädalavahetusel käisin Suvilahtis disaininäitusel nimega Arjen aarteet (Everyday Discoveries),kus olid ka eestlased esindatud. Erinevad riigid olid siis oma maa disaini välja pannud. Näiteks Prantsusmaa boksis oli taaskasutatav mähe ja seina puudutades süttiv lamp. Itaalial jällegi Superga-tennis (väga vana ja klassikaline P.-Itaalia toode, mille endale üllatuseks avastasin, kuna mulgi on sellised :D) ja Türgil teeklaasid ning rakipudelite erinevad kujundused. Eestil oli ehk kõige rohkem tegevust pakkuv nurk. Seal sai Karin Luugi disainitud patju värvida või siis niisama joonistada. Eesti oli kokku sobitanud eka-tudengite ja rohkem tuntumate disainerite töid. Sellelt näituselt ei puudunud loomulikult ka konteinerid(!) ja nende sisse paigaldatud kohvik ning näitused. Ja siis sai veel näiteks iga maa kirjandust lugeda selleks ette nähtud nurgakestes. Seal oli ka üks suur laud, mille iga maa esindaja oli katnud oma disaininõudega ning lisanud ka tooli sinna juurde.

Järgmise päeva õhtul käisin kohas nimega Paviljonki, kus näidati dokumentaalfilmi Pablo Ferrost. Koht ise oli spetsiaalselt disaini aasta raames ehitatud ning seisis seal veel viimast päeva. See oli selline puidust avatud katusealune ja päevasel ajal toimus seal erinevaid ettevõtmisi. Hommikujooga näiteks. Kuigi väljas oli suhteliselt külm, siis seal katuse all istudes imekombel jahe ei hakanudki. Filmi soovitan soojalt vaadata, kui vähegi võimalik. Räägib see graafilisest disainerist ja filmitegijast Pablo Ferrost. Mul ei olnud ausalt öeldes enne selle nägemist sellisest mehest aimugi. Ta on teinud näiteks Batmani, Pulp Fictioni jm. filmidele logo. Et ei tule nagu selle pealegi, et keegi midagi sellist ka teeb. Hästi inspireeriv inimene.

Hetkel toimub siin filmifestival nimega Rakkautta ja Anarkiaa. Esmaspäeval vaatasin filmi nimega Good Vibrations. Räägib see iirlasest, kes 70ndatel otsustas Belfastis valitsevale keerulisele olukorrale vaatamata avada plaadipoe. Ja lisaks sai temast mõne bändi produtsent. Põhineb see tõestisündinud lool. Kuna filmil subtiitreid polnud, oli kohati natuke raske iiri keelest arusaamisega. Aga saal oli rahvast täis ja film tasus vaatamist. Imelik on siin see, et festivalifilmidel ei saa istumiskohta valida. Et kes varem jõuab, see saab parema koha. Täna ja homme vaatan veel paar filmi.

Siis teisipäeval esines Vaiko Eplik baaris nimega Dubrovnik. Jällegi filmivestivali raames. See oli Eesti filmidele pühendatud kontsert. Publik koosnes enamasti eestlastest, aga oli ka mõni soomlane sinna ära eksinud. Puht juhuslikult nägin seal ühte oma vana kooliõde tlü-st. Ta tegelikult õpib samal erialal, kus ma, aga peaks vist lõpetama hakkama juba. Igatahes räägib ta soome keelt nagu emakeelt ja on üldse väga soomestunud. Üliaktiivne on ta ka muidugi. Hetkel on näiteks R&A festaril vabatahtlik. Mul tekkis täielik tõrge rääkimisel, kui seal koos tema soomlastest tuttavatega istusime. Esiteks rääkisid nad teemadel, millel ma väga sõna ei osanud võtta ja imetlesid Erika soome keelt :D Küsisid veel,et kas ta oskab eesti aktsendiga soome keelt rääkida. Nooo mitte ei tahtnud suud avada. Aga kontsert oli super, rahvas tuimem kui Eestis ja tantsimisruumi väga polnud. Vaiko rääkis publikuga viisakalt inglise keeles ja tõlkis lugude nimed ka ära. Need viimased kõlasid küll veidi naljakalt. Igatahes lubas Erika mind siin integreerida ja soomalstele tutvustada :)

Eile oli pesu- ja koristuspäev. Korterinaaber põgenes jälle minema. Ja üleüldse käitub ta imelikult. Mõni päev istub aint oma toas ja päeva jooksul välja ei lähe. Koristusteemadel pole endiselt jõudnud rääkida. Aaga see selleks. Vedasin eile taaskasutuspunktist poroloonmadratsi oma tuppa. Kui keegi nüüd külla tuleb, siis vähemasti üks küljealune on olemas :)Lõuna ajal käisime Margotiga (õpime sama asja) siin minu ühika lähedal mingis korpuse või üliõpilasorg. majas söömas. Kuna Margot elab siin juba mitmendat aastat, siis teab ta igasuguseid salakohti :D Seal pakutav toit on maitsekam ja koht ise väiksem kui ülikoolis. Hind on sama. Pärast söömist käisime kesklinna raamatukogus. Ja oiii kui mõnus koht see tundus olevat. Selline tunne, et laenutakski ainult raamatuid ja kuulaks muusikat, kuna ka plaate saab seal laenutada. Siis suundusime Ateneumi (kunstimuuseum), kus on veel viimaseid nädalaid Helene Schjerfbeckin näitus. Kuna meil seal väga palju aega polnud, siis püsinäituse käisime ainult põgusalt läbi. Aga kindlasti tasub sinna veel kunagi minna. Lisaks hämmastas mind kusagilt kostuv elav klassikaline muusika. Mingis ruumis harjutas keegi ooperilaulu. See tundus nii loomulik kuidagi. Et kunstinäitustel võikski ju klassikaline muusika mängida. Siis selgus, et need klaveri- ja keelpillivirtuoosid esitasid Helene Schjerfbecki-aegseid (hilisromantika) lugusid. Ja rahvast oli muuseumis lausa murdu. Selline tunne, et kõik tulid pärast tööd kunsti nautima. Seal oli nii palju vaadata, et mingi hetk ei suutnud enam seda kõike vastu võtta. Siis suundusime ülikooli raamatukokku ja kohvitasime seal olevas kohvikus. Koju jõudes olin valmis tudukad selga tõmbama kui Simon saatis sõnumi, et kas ma tahaks nendega baari minna. Mõtlesin veel tükk aega, aga ikkagi läksin. Astusin siis trammi ja sõitsin Kalliosse (u. 3,5 km siit):D Seal baaris olid Simon, tema sakslannast korterikaaslane ja viimase hollandlasest sõbranna. Tüdrukud olid juba parajalt küpsed. Sinna pidi veel nende tuttavaid tulema, aga millegipärast nad ei jõudnud. Koht oli väga kümnesse - hea muusika ja mõnus õhkkond. Isegi tantsiti seal. Mingi hetk olid tüdrukud jõudnud koju minna ja jäime Simoniga sinna juttu ajama. Ta ise oli vist veidi pettunud, et õhtu sedasi läks. aga mul oli ülihea meel et jalad alla ajasin ja esimest korda siin olles ööeluga tutvusin :D Pärast jalutasime koju ja see tee ei tundunudki nii pikk :)

Aika rientää

Kallid kaasaelajad, aeg läheb niiiiii ruttu. Juba jälle on nädalake möödas. Kirjutan siis siiamaani toimunustja tulevasest. Esmaspäeva õhtul käisime Nelega (eestlane,kes õpib bakas sama asja) Senaatintoril toimuval tudengite üritusel. Reklaami järgi pidi mingi päris suur asi tulema. Kohale jõudes aga olid seal mõned putkakaesed üleval ja veidi rahvast ka nende vahel. Üks huvitav nähtus oli seal küll - üliõpilase elamu, mis oli ehitatud konteinerisse. Omamoodi lahendus iseenesest. Kuid sellel elamisel puudusid aknad, välja arvatud ukse aken. Seest oli küllaltki ruumikas ja ilus. Et kui neid nüüd ütleme 100 tükki kusagile mereranda organiseerida, oleks ju väga vahva :D See meenutas mulle filmi nimega Mies vailla menneisyyttä, kus peategelane sarnases konteineris elas. Küll veidi nigelamates oludes, aga kõik toimis. Ehk oldi ka sealt inspiratsiooni saadud. Igatahes sellel üritusel me kaua ei viibinud vaid läksime midagi asjalikumat tegema. Nimelt läksime uue raamatukoguga tutvuma ja ühtlasi tegime omale lugejakaardi. Imetlemist jagus seal tükiks ajaks. Ühtekokku on Kaisa-talos kuus korrust. Igal korrusel on vaikuse ruumid, kus saab ilma arvuti ja telefonita rahulikult lugeda näiteks. Lisaks on seal rühmatöö ruumid, kiiktoolid, milles saab näiteks lehte lugeda, sohvad, iseteeninduspunktid, rõdu (!) jne. Üks ülimalt väärt koht igatahes. Pealegi naine, kes meid teenindas, õppis kunagi samal erialal :) Raamatukogu ekskursioonilt suundusime tagasi Senaatintorile, kus esines bänd nimega MIAU. Natuke naisrokki, mida kaua ei kannatanud kuulata ja siis suundusime koju.

Ülejäänud nädal möödus õppimise ja pesupesemise tähe all. Meil siin ühikas on keldrikorrusel pesutuba, kuhu võib lambil ajal lihtsalt minna ja mõned masinad hõivata. Veits kummaline süsteem, aga toimib vist. Pesupesemine võttis küll terve päeva aega, aga pestud sai :D Lisaks pesemisele tuleb riided ka kuivatis ära kuivatada. Kõik see üles-alla jooksmine ja ootamine võtab ju aega.

Eile pidin enne loengut omale materjalid printima. Selleks on kõigile õpilastele ühes semestris ette nähtud 400 lk tasuta printimist. Teha saab seda Aleksandria majas ja reeglina on seal ummikud. Eile lakkas ka üks printer toimimast ning siis oli segadust kui palju. Ja kui enne loengut on vaja ruttu-ruttu oma paberid sealt kätte saada, ei pruugi see ilmtingimata õnnestuda. Aga natuke aega oodates sain oma materjalid kätte ja tormasin loengusse. Kõigil nii hästi ei läinud. Õppejõududel on siin kombeks materjalid meilile saata, kuna neile printimine maksab ja mingi imelik süsteem on. Vähemalt on koht, kus printida ja paljundada.

Täna puutusin bürokraatiaga lähemalt kokku. Kõik välismaalased, kes kavatsevad siin kauem elada kui 3 kuud, peavad politseis käima ja ankeedi täitma ning 47 euri maksma. Õnneks oli mul aeg enne netis broneeritud ja järjekorras ootama ei pidanud. Kuulasin seal, kuidas kaks eesti blondi tsikki omale sama asja tegid. Neilt küsiti ikka igast imeküsimusi. Et näiteks, kuidas te kavatsete kolmekesti kahetoalises korteris elada ja mis seal korteris täpsemalt on. Need siis vastasid oma vaevalises soome keeles ja ametnik ütles, et neil on väga hea soome keel :D Kõik töötajad olid noormehed. Mind teenindas Henry, kellega sain 15 minutiga hakkama ja asjad olid aetud. Ainult et mu pass ja koolitõend ununesid sinna. Tüüp võttis need enda kätte ja mul ei tulnud pähegi neid tagasi küsida :D Siis ta oli mulle meili saatnud, et võin neile järgi minna :D See on see kui sajale eri asjale mõtled :D Nüüd tuleb jälle trammiga Pasilasse sõita :D Pärast seda pidin omale isikukoodi taotlema minema ja seda uude kohta. Isikutunnistus saadetakse 4 nädala pärast postiga koju. Lisaks lasin siin omale pangakaardi teha, mille Pin-kood saadeti nädal pärast kaardi kättesaamist. Lisaks tuleb eraldi netipangaleping teha. Rääkisin eile Mischaga, kes läks Rootsi doktorantuuri. Tal on sama jama ja veel hullemgi. Nii et elagu bürokraatia! Siis bronnisin omale paar piletit Raukkautta ja Anarkiaa filmisfestari filmidele. See on sama asi nagu meil Pöff. Ja järgmisel nädalal toimub ülikoolis Tiedekulma. See on üks kohvik Aleksanterinkatu ja Fabianinkatu nurgal, kus korraldatakse erinevaid seminare. Sel sügisel on teemaks keelte linnamaastik vms. Kõik saavad sinna kuulama ja vaatama minna. Osaleme ka ühe loenguga seal, et siis inimesed saavad kuulama tulla kuidas muukeelsed soomekeelsete tekstide kirjutamist harjutavad :D Jaaa nädala lõpus tulen kodumaale vanaema jubileumile :)That's it.

Tarinoita

Vabandust, aga ma lihtsalt pean tänasest päevast kirjutama. Täna lõuna ajal käisin Siivouspäivällä ehk koristuspäeval. See tähendab seda, et inimesed üle terve Helsingi said oma vanu asju kusagil pargis või turuplatsil või kohe tänava ääres müüa. Enamasti müüdi lasteriideid või raamatuid. Mina aga otsisin riiulit :D Seda leidmata, otsustasin väiksele jalutuskäigule minna ning kõndisin ühest linna otsast teise. Päike paistis ja mõtlesin, et läheks istuks kusagile, jooks kohvi ja sööks pirukat. Aga siis hakkasid pilved kogunema ning tuli tohutu sahmakas vihma. Vihmavarjust oli ainult nii palju abi, et pea jäi kuivaks. Ja rahet tuli ka sekka. Vantsisin siis aga edasi, kuniks paari tunni pärast olin Kamppis :D Siis läksin Lasipalatsile lähimasse kohvikusse, võtsin kohvi ja õuna-sarvesaia ning tatsasin koju. Ja kuiii külm täna oli! Eriti kui jalad märjad veel on.

Aga sellega tänased seiklused veel ei lõppenud :D Õhtul käisin kõndimas. Ikka sama head teedpidi. Seekord kohtasin seal sõdurpoisse. Nad olid umbes neljaks erinevaks grupiks jaotatud ja marssisid kahekaupa kõik erineval distantsil. Ja pidin neist kõigist muidugi mööda kõndima. Selline tunne oli, et kõnnin nendega võidu :D Ja nad pidid kõik samas suunas minema! Õnneks mingeid kommentaare ei kuulnud. Suitsupausi tegid nad ka, muide.

Täna õnnestus lõpuks sauna minna. Ja loomulikult ootasid seal ees bikiinides välistudengid. Muie ilmus näole. Sättisin siis ennast lavale ja kuulasin mida nad räägivad. Enamusele oli see vist esimene kord. Prantslannad olid näiteks meigiga ja metallist kõrvarõngastega. Bikiinid on muidugi põhiline. Üks sakslanna vist oli enne saunas käinud ja õpetas seal kuidas leili visata. Ma meelega ei hakanud vestlust aretama ja seletama, kuidas saunas asjad käivad :D Pärast riietusruumis rääkisin osadega ja lihtsalt muie tuli näole teades, mis neid ees ootab :) Vot nii. Homme on plaanis õppida :D

Kaikenlaista kamaa

Juhhei! Esimene koolinädal on seljataga. Ei läinudki kõige hullemini. Õppejõud on toredad ja kõik on tore :) Neljapäeval oli mul vestluskursus, tase 2 :D See meenutas algul nagu AA rühma. Istusime toolidel ringis ja siis hakkasime omavahel tutvuma ning oma ootustest kursuse suhtes rääkima. Pooled seal on muidugi venelased. Aga nad on täitsa nitsevood. Kaks eestalst on ka esindatud. Siis tegime igasuguseid tutvumismänge ja lõpuks pidime ühe inimesega pikemalt vestlema ja seejärel temast teistele rääkima. Minu partneriks oli üks huvitav poolakas nimega Bolek. Ilmselgelt on ta omasooihaldaja, aga ei hätää. Ja seal ma siis vaatasin ja mõtlesin, kuidas erinevus rikastab maailma.

Jaaa siis oli mul veel samal päeval massiloeng koos soomlastega. Teemaks oli koodivahetus ja muud mitmekeelsuse tavad vms. Ei oska ilusti tõlkida. Igatahes oli see üks segane loeng ja õppejõud ei saanud vist ise ka päris täpselt aru, mida nad meilt tahavad ja mis saama hakkab. Üks õpetajatest on eestlane nimega Mai Frick. Ta on teinud väga head soome keele õpikud eestlastele. Aga noooo see aine on ikka väga laialivalguv. Pidime siis seal rühmatööd tegema ja koodivahetusest vist rääkima. Keegi ei saanud täpselt aru. Igatahes sain ka ikka paar tarka lauset poetatud ja võisin enda üle uhke olla :D

Kodusest elust nii palju, et sain lõpuks oma korterinaabri nime teada-Sofia. Ja arvake, kust ta pärit on? Loomulikult Tamperest! :D Nädalavahetuseks jäeti mind üksi. Täna käisin mööda kirbukaid vajaminevaid asju otsimas. Kuid ei leidnud midagi peale kahe raamatu. Vajalikud ju needki :D Kuna mul oli täna vaba päev, siis käisin õhtul ka Kiasmas, ja seda tasuta, kuna iga kuu esimesel reedel on seal prii sissepääs. Rahvast õnneks väga palju polnud. Aga kujtasin ette, et seal on rohkem väljapanekuid. Arhitektuurilt sarnaneb hoone muidugi Kumuga, aga veid ebaloogilisem. Ühe korruse väljapanekute vaatamiseks pead ruumi lõppu minema ja sama teedpidi tagasi tulema. Kumus näiteks teed ringi peale :D Aga näitused olid naljakad ning iroonilised nagu uuemaaja kunst vist kipubki olema.

Ühel õhtul käisin kõndimas. Minu toa aknast on vaade Lapinlahtile ja teadsin, et seal peaks kõnnirajad olema. Kunagi sai seal sügiseses lehesajus armununa jalgu lohistatud :D Ilm oli super ja päike siras vastu. Seal samas kohe on ka inimestel aiamaa ning õunapuud lõhnasid ja päevalilled õitsesid. See oli tõsiselt mõnus! :) Ja suht lähedal on ka ujumisrand. Nii et talvel siis talisuplust tegema või järgmist suve ootama.

Meil on siin ühikas kolmapäeviti ja laupäeviti naistesaun. Kõnnilt tagasi tulles tahtsin suure tuhinaga sauna minna ja pakkisin kõik asjad kaasa. Kohale jõudes selgus, et seal on uksekoodi vaja, mida mul muidugi polnud. Täna siis saadeti kõigile meiliga. Homme ehk uuele katsele. Tegemisi siin hetkel jagub :) Kui kirjutada või joonistada tahate, siis minu postkast ootab teie kirju :) Aadress on: Leppäsuonkatu 9B 039/1 00100 Helsinki Musi-musi! Paar pilti ka siia : esimesel on minu toakene ja teisel vid na more :)

Koulu alkoi!

Tervist, mu kallid! Kuna te ilmselt tunnete huvi mu tegemiste vastu siin, siis otsustasin ikkagi blogi kasuks. Muidu räägin päeva jooksul mitu korda sama juttu kõigile :) Seega, kena lugemist! Minu esimene peadpööritav nädal siin on lõppenud. Sellest olete ilmselt kõik kuulnud ja mõned teist ka minu kurtmist talunud. Andke andeks. Tõepoolest, iga algus on raske. Nüüd olen oma asjad enam-vähem korda saanud ja kõik peaks sujuma :)

Eile sain lõpuks oma kodinatega Vantaalt Kamppisse kolitud. Ja seda tänu üliabivalmis Alarile, kes mind autoga ühest kohast teise sõidutas ja raskeid asju tassis. Nüüd on hing rahul ja kool lähedal :) Ühikasse saabudes selgus, et mu toas pole midagi peale riidekapi. Jehuu! Valasin siis mõne pisara ja helistasin emmele :D Õnneks lahenes kõik ilusti, esimene ehmatus läks üle ja tuli tegutsema hakata. Eelmisel nädalavahetusel käis õde Kadri siin ja vaatas toa üle. Avastasime, et ühika allkorrusel on keräyspiste, kuhu kodanikud oma vana kraami saavad viia. Sealt leidsime väga huvitavat staffi alates psühholoogia õpikust kuni talvesaabasteni. Aga seal oli ka kušett ja tool ja tumba, mis kõik kuuendale korrusele, minu tuppa veeti :) Tool küll natuke logiseb, aga ajab asja ära. Minu ilus valge tumba maksab IKEAs nii 200 euri :D Olen ülimalt rahul. Puudu on veel laud ja riiul. Nii et kui kellelgi teil seal mõni üle peaks olema, võtke endaga ühes ja tulge siia ;)

Eile kohtusin esimest korda ka oma kämppiksega. Esmamulje on hea ja tundub tore tüdruk olevat. Õpib foneetikat baka esimesel kursusel. Väga palju me rääkida ei jõudnud ja suutsin ka ta nime unustada. Hetkel ta magab, kuna eile oli õppeaasta avapidu, kuhu mina kolimise pärast ei jõudnud. Aga järgmisel aastal on veel võimalus. Täna oli mul ka esimene koolipäev. Neist kahes on ka eestlasi, keda varasemast tean (näiteks Kristi). Tänastes loengutes olid kõik Soome keele ja kultuuri omad ehk siis eri rahvusest inimesed üle maailma. Paar loengut on soomalstega. Aga need mittesoomlased oskavad juba väga head soome keelt ja ei pea pudrutamist kuulama nagu Tamperes :) Üks õpetaja on väga lahe ja tsill. Teeb nalja ja ise naerab :D Muidugi anti ka juba koduseid töid. Ja kui külla tulete, siis võtke magamisasjad ka kaasa ;)

Tapaamisiin!